Ma arvan, et kedagi armastada ja usaldada on suisa hulljulgus. Eriti kui meil kõigil on kogemusi, kus tunneme, et oleme jäänud ilma kõige imelisemast inimesest. Armastus on asendudnud tühimikuga, mis on enesetunde lihtsalt tuimaks muutnud. Usaldusest on saanud kalleim vara, mida vaid üksikutega jagada, kui üldse...

Ja see ei käi ainult suhete kohta. On „sõpru", kellest saavad aja jooksul vaenlased. „Sõpru", kellest saavad aja jooksul võõrad. On ka kaaslasi, keda varem armastasime, aga nüüd isegi ei teretaks. Kaaslasi, kellega tutvumine oli juhuslik, kuid välja tuli midagi suurepärast.

Mida sõbrapäev teeb, nende inimestega, kes on kallist inimesest ilma jäänud? Rõhub ja tuletab meelde, et inimesest on ilma jäädud. Aga see ei tohiks nii olla. Kuigi kõikjal on reklaamid, mis suunavad sind ostma kallimale või sõbrale kingitusi, siis see ei tohiks üldse olla tähtpäeva tuum. Mida see tähtpäev tegelikult meelde peaks tuletama, on see, et alati on kusagil keegi, kellega koos on parem kui üksi. Keegi, kes hoolib isetult, ning tahab sulle head, sest sa oled sina. Lihtsalt sina. Sõbrapäev ei tohiks sind kurvaks teha, sest sa tunned end üksi. See peaks olema päev, kus me ei lase mitte kellelgil end üksi tunda. Piisab sellest, kui sa saadad enda lähedasele sõnumi: „Sa oled äge". Ilma, et kulutada raha veel ühele tarbetule esemele, mis elutoa kapil tolmu hakkab koguma, helista vanaemale ja ütle talle, et ta on su sõber. Ilma, et sa kulutaksid raha, mida sul nagunii ei ole, ole lihtalt olemas neile, kellest hoolid.

Ja kui tõesti kedagi ei ole, siis halvim, mida sa teha saad, on jääda üksi koju, ennast haletsema. Me niigi elame endasse tõmbunud ühiskonnas. Ei ole vaja seda süvendada. Sõida korra ühistranspordiga ja ütle võõrale inimesele tere, vaata mis juhtub? Äkki näed sa kedagi raamatukogus, poejärjekorras või mõnes kohvikus. Saada lihtsalt võõrale inimesele, keda facebook su sõbralisti soovitanud on, sõbrakutse. Lihtsalt vaata mis juhtub? Üksi kodus olles miskit nagunii ei juhtu. Aga ära kuluta tarbetult, sest materiaalsus ei ole see mis loeb, üksteisega läbisaamine ja teineteise jaoks olemas olemine on oluline.