Keegi, kes on väga kannatlik

Sa võid tema juurde tulla kasvõi keset ööd ja tema õla najal end tühjaks nutta. Tema kuulab ära, mis mure sul sel korral on ning pakub teed. Mõnel teisel korral, kui sul on igav, ütled talle: “Läheme kusagile!” ning sõidad autoga hoovi või ostad bussipiletid. Ja tema tulebki kaasa.
“Väga kannatlik” on tavaliselt sinu eakaaslane ja pole üldse tähtis, kas ta on mees või naine. Sa ei saagi õieti aru, miks ta sinuga kõiges nõus on ning haruharva mõtled sellele, kas ta tegelikult ka nii arvab. Kuid tema mõistmine ja tugi tekitavad sinus ühtsustunde.

Keegi, kes on väga hoolitsev

Tema tuletab sulle meelde, et sa paneksid end soojemalt riidesse ning leiab sulle õigustuse igasuguses olukorras.

“Ma petsin meest tema haiglasoleku ajal tema parima sõbraga.” “Vaesekene, kui väga sa ikkagi mures olid, et valisid sellise viisi enda lohutamiseks.”

Vahel muutub selline hoolitsus pealetükkivaks ja lausa ärritavaks, kuid ilma selleta ei saa ka hakkama. See tekitab kindla veendumuse, et me oleme vaatamata kõigele väärtuslikud. Reeglina on “väga hoolitsev” kas ema või keegi teine vanem sugulane.

Keegi, kes on väga lihtne

Niivõrd lihtne, et ütleb sulle: „Kuule, sa näed selle soenguga välja otsekui pensionile läinud Barbie”. Ning isegi nii lihtne, et vastuseks sinu õhkamisele: „Me ei kohtu Madisega, sest tal on nii palju tööd”, ütleb ta: „Ava ometi silmad, ta lihtsalt ei taha sind näha”. Ja üldiselt võttes räägib ta tõtt, kasvõi ebameeldivat. Kas meil on siis seda vaja? On ikka küll. Selline avameelsus suhtlemisel on harukordne, seetõttu hindame seda ja oskame selle abil oma probleemidele näkku vaadata. Tavaliselt on sellised tõeütlejad vennad, õed või onude-tädide lapsed.

Keegi, kes on väga kiuslik

Ta otsekui joob sinu verd, ta on õel ja püüab sulle igati halba teha. Sina aga ei unista muust, kui vaid sellest, kuidas temast lahti saada. Tegelikult peab ka teda hindama. Oleme kord juba nii loodud, et vajame raskusi. Arvad, et kõik läheks hästi, kui noriv ämm (range ülemus, tüütu naaber) sõidaks kusagile kaugemale ära? Ei midagi taolist. Kelle kaela sa siis kõik oma probleemid veeretaksid ja kellelt sa siis saaksid õeluselaengu, mis on tegelikult ju samuti vajalik?

Keegi, kes on väga hell

Tema peamine ülesanne on sind hellitusnimedega üle külvata, sulle kingitusi teha, hellalt suudelda ning tekitada sinus soovi täpselt samaga vastata. Kas sellised suhted täiskasvanud inimeste vahel ei tundu ehk veidi rumalad? Oh ei. Õrnust vajad sa terve elu jooksul ja just nimelt sellist. Ilma helluseta tunned end halvasti ja üksikuna. Meile jääb igaveseks meelde, kuidas meiega käituti, kui olime veel väga väikesed. Ning see on jäänud meie jaoks armastuse väljenduseks. Kõik need nunnutamised, silitamised ja hellitusnimed on meile vajalikud ka siis, kui oleme 20 ja veel ka siis, kui oleme saanud juba 60. Ideaalis ootame seda kõike oma abikaasalt (partnerilt).

Keegi, kes on väga uhke

Uhke sinu üle. Keegi, kes mõtleb sinust ülivõrdes. „Pole hullu, kui sul tööl midagi välja ei tule, sa oled ju suurepärane perenaine! Mitte igaüks ei suuda oma pere eest nii hästi hoolitseda”. Selline toetus on vägagi oluline. See ei lase meie enesehinnangul langeda ja seda isegi mitte kõige kriitilisematel päevadel meie elus. Tavaliselt on see inimene meist vanem, harvemini sugulane, sagedamini kolleeg või kunagine õpetaja.

Keegi, kes on väga lõbus

On inimesi, kellega koos me luurele ei läheks ja isegi tööd ei tahaks koos nendega teha. Kuid lihtsalt tund või kaks lobiseda on vägagi meeldiv. Inimene, kellel on hea huumorimeel, kes oskab ladusalt vestelda ja rääkida eimillestki, on väga tähtis. Ta lisab suhtlemisse mängulisust, aitab lõdvestuda ja omandada suhtluskogemusi. See võib olla kes iganes, isegi juhuslik teekaaslane.

Allikas: Dobrõje Sovetõ