Aga just nimelt. Pigem ei rahulda naisi, keda meie ideaalseks nimetame, mehed, mitte aga vastupidi. Inimesed, kellel on mingid erandlikud omadused, teavad seda tavaliselt suurepäraselt. Mida rohkem nad tunnetavad oma unikaalsust, seda enam kasvab nende enesehinnang. Sellega koos suurenevad ka nõudmised teistele ning ambitsioonid oma isikliku ja ühiskondliku positsiooni suhtes.

Seejuures käivad naised, tänu oma emotsionaalsusele, tee madalast enesehinnangust kõrgeni väga lühikese ajaga. Piisab kaastöölise komplimendist või mööduja huvitatud pilgust tänaval, et olla terve päeva heas tujus, veendunud oma veetluses.

Kui aga sinu veetlusest räägib terve linn, reklaamplakatid demonstreerivad su kauneid silmi, naeratust, juukseid ja muudki?

Kord küsiti ühelt iludusvõistluse võitjalt, millest ta unistab. Too naeratas ning vastas asjakohaselt, et rahust kogu maailmas, hariduse taseme tõstmisest arengumaades ning ökoloogiliste katastroofide ärahoidmisest. Seejärel lisas tagasihoidlikult pilku langetades: „Ja ka lihtsast naiselikust õnnest.” Ning asus loendama…

Meeskorrespondent oli ilmselgelt üllatunud — tema ei teadnud, et lihtne õnn sisaldab nii palju keerulisi elemente, maja mere ääres, tarka, rikast ning samas kodule pühendunud meest, lisaks väikest sõrmust, nagu oli Monaco printsessi sõrmes…

Iluduskuninganna saab aru küll, et peaks olema tagasihoidlikum, kuid… enam ei suuda. Tema on nüüd ju kõige-kõige, seega võib ta arvestada rohkemaga kui need, kes pole „kõige”.

Sotsiaalses psühholoogias on olemas võrdsuse fenomen — tendents valida partnereid vastavalt oma isiklikele omadustele. Igaüks püüdleb alateadlikult inimese poole, kes on millegi poolest temaga sarnane. Kui aga mingi omadus on oluliselt erinev, siis peab olema midagi, mis seda hüvitab.

Mida kõrgemalt indiviid ennast hindab, seda raskem on tal leida endaga „võrdset”. Ometi pole see ainus põhjus, miks ideaalsetel naistel on raskusi isiklikus elus. Igasugune hea omadus, mis on viidud absoluudini, omandab ka negatiivseid jooni.

Kõige ilusam

Füüsiline veetlus on väga tähtis esimesel valikuetapil. Mida ilusam inimene, seda rohkem on tal võimalusi sattuda tähelepanu keskpunkti. Ometi on see vaid kõige esimene inimsuhete etapp ning ilmneb üksnes selles, et sind on teiste seast tähele pandud.

Edasi, kui ei hakka tööle võrdsuse fenomen ning inimene ei hakka ise eemalduma, arvates, et ta pole väärt sinu ilu, saavad alguse juba lähedasemad kontaktid. Ning siin ootab väljapaistvaid kaunitare veel üks probleem. Meestel on kalduvus omistada iludustele üksnes positiivseid iseloomujooni. See on nn füüsilise veetluse stereotüüp: kaunist piigat, kes vastab lähenemiskatsetele, peetakse enamasti lahkeks ja lõbusaks suhtlejaks. Armumine kinnistab seda arvamust, ning alles siis, kui kirg mõnevõrra jahtub, lähevad mehe silmad lahti.

„Temast on saanud õelus ise, ta ihkab vaid raha, jätab mind ilma sõpradest ning vihkab ka mu koera,” kaebab mees ja lahkub. Isegi kui reaalsus polegi nii kohutav, jääb vahe esialgse ettekujutuse ning hilisema tegelikkuse vahel üsna tuntavaks. Nii sünnib veel üks stereotüüp: mida ilusam, seda hullem pereelus. Stereotüübid on aga teatavasti üsnagi püsivad asjad.

Kõige edukam

Alles tuli tööle, juba sai ametikõrgendust. Kirjutas oma esimese jutukese — tiraaž on aga ennekuulmatu. Kas ta on tõepoolest nii tark või tal lihtsalt veab? Aga mis vahet sellel on — inimese pärast tuleb ju rõõmu tunda ning nautida võimalust seista tema kõrval.

Kadedus tekitab alaväärsustunde, mida meestel on vägagi raske taluda. Kui naine, kelle mees on saavutanud nii mõndagi, püüab talle järele jõuda, siis mees pigem lahkub. Ta on ju alateadlikult häälestatud sellele, et peab olema tugevam ja targem, seega asuma kõrgemal. Mõte vastupidisele on mehele täiesti vastuvõetamatu.

Pealegi kaasnevad edukusega sageli optimistlikud iseloomujooned, millel kummalisel kombel on samuti negatiivseid pooli. Lõbus ja optimistlik inimene, kes saab kergesti eluraskustega hakkama, valmistab teistele meelehärmi. Temaga rääkida, koos probleeme arutada, kurta ning mõistmist leida on peaaegu et võimatu.

Meestele aga meeldib väga, kui neid kuulatakse, kiidetakse ning sõltumata olukordadest kinnitatakse nende õigsust.

Kui mehe kõrval on üliedukas partner, tunnetab mees seoses sellega väga teravalt oma kaotusi ja maailmas valitsevat ebaõiglust. Ning enesesäilitamise vajadusest (et mitte lõplikult hakata vihkama seda maailma) leiab ta endale kellegi lihtsama, kes talle kindla peale annab tagasi olemisrõõmu ja enesekindluse.

Kõige positiivsem

Erakordne iseloom. Headus, siirus, hellus… Mida veel? Hea suhtleja, oskus mõista teist inimest, alati heas tujus. Ta saab juba telefonitsi su tujudest aru ning kui kohtute, on tal juba varuks vajalikud sõnad ja žestid, et su nukrust hajutada.

Selliseid inimesi küll armastatakse, kuid neid kasutatakse õige sageli ära. Igal meist tuleb ette vihasööste ning igaühel läheb siis vaja ohutut objekti, kelle peal end maandada saaks. Inimene kannatab nii mõnegi aasta, siis aga muutub täielikult, mõistes, et muidu ta lihtsalt tallatakse jalge alla. Kõik on šokis.

Kuigi ka teistsugune sündmuste areng on täiesti loogiline. Iseloom jääbki selliseks armsaks ja leplikuks, lähedastele hakkab see aga pikapeale närvidele käima. Temaga ei õnnestu ei karjuda, ei skandaalitseda, ei tülitseda. See on aga äärmiselt vajalik. Psühholoogid kinnitavad, et konfliktid ja tülid on normaalsete suhete hoidmiseks lausa hädavajalikud. Need reguleerivad emotsioone ning seovad paare veelgi enam.

Aeg-ajalt tülitsevatel paaridel on rohkem šansse elada koos kauem ja õnnelikumalt kui nendel, kes elavad vaikselt ja tülideta.

Kõige õigem

Tal pole nõrkusi ega vigu. Ta lihtsalt ei saa aru, miks mõned inimesed joovad, suitsetavad, sõimlevad, viskavad prahti maha… Ning see kõik teeks temast suurepärase abikaasa, ema ja kodaniku, kui ta ei käiks oma mõistmatusega teistele närvidele. Ta ei peaks ju ühtelugu vestlema teemal „Mis on hea” ega häbistama pidevalt teisitimõtlejaid.

Ei, tema ei suuda leppida teiste puudustega ning ta ei jäta ka oma arvamust välja ütlemata.

Tavaliselt on sellised üliõiged inimesed agressiivsed. Ning oma õigsust kasutavad nad selle argessiivsuse katteks.

Ka nende lähedased pole erandiks — nemadki saavad oma jao. Ometi on tugeva perekonna ja pikaajalise sõpruse aluseks tingimusteta positiivne suhtumine sõpradesse ja sugulastesse.

Ükskõik mida me ka ei teeks, vajame ikkagi, et lähedased meid kaitseksid, õigustaksid ja andestaksid meile. Elada koos inimesega, kes mitte kunagi ei andesta ning meenutab ikka ja jälle juhtunut, ei tahaks eriti keegi.

Kõige korralikum

See on see, kes üliväga korda armastab. Esimene tunne, mis tema kodu külastades valdab, on kadedus. Inimene on lausa ülikorralik.

Siis aga rikub üks väike seik tekkinud pildi — meie järel pannakse raamat paika, pühitakse märkamatu liigutusega tugitooli ning seatakse käterätt õigesti. Pole parata — vastupandamatu tõmme korra järele on pedantsetel inimestel lausa kaasa sündinud ning ilmutab ennast kõiges.

Seda tüüpi naine saab tõelise rahulduse alles siis, kui hõbedased kahvlid on täpselt omal kohal ning fotod albumis rangelt kuupäevade järgi reas.

Ta on tõeline leid sõbratarile, kellel pole sellist annet ning kelle paberid vedelevad korratult laual juba aastaid. Oma lähedaste suhtes on ta üpris lojaalne — teeb mõned märkused tunnis ning asub taas üle pesema, üle pühkima.

Just nii suhtub ta kõigesse. Isegi seksi. Seks plaani järgi, järgides reegleid nii sõnades kui ka liigutustes, meeldiks talle vägagi.

Äärmuslikud omadused isiklikus elus pole just suureks abiks. Kui kavatsed vabaneda kahjulikust harjumusest või asuda sportima ning kaalust alla võtma, on kõik suurepärane. Hea oleks ka kodus kord majja lüüa ning üleliigsed asjad välja visata.

Ainult hoidu liiga kõrgeid eesmärke püstitamast. Kõik võib olla liiast, isegi ka kõige parem.

Allikas: Mini