Paljud inimesed eelisetavad käia trennis ilma kaaslaseta, aga on ka neid, kes vahelduva eduga kellegagi koos trenni teevad. Tavaliselt käivad mehed meestega jõusaalis rauda tõstmas ja naised naistega erinevates rühmatrennides. Vahel satub ette ka inimesi, kes harrastavad segu või teevad asju hoopiski teistmoodi. Leidsime üles Reval-Spordi spordiklubi liikmed Katrini ja Robi, kes on mitu aastat juba suhtes olnud ja on leidnud teineteist ühendava tegevuse, milleks on rühmatrennid. Istusime noortega maha ja esitasime neile mõned täpsustavad küsimused, kuidas nad treenivad ja mida on see neile selle aja jooksul andnud.

Milline on teie varasem treeningkogemus?

Katrin: Mina olen tegelenud rühmvõimlemisega. Neljandast eluaastast hakkasin võimlemas käima ja siis läksin üle rühmvõimlemise peale. Lõpuaegadel oli veidi akrobaatikat. Kui sealt ära tulin, siis leidsin tee rühmatrennidesse.

Robi: Mina käisin 13 aastat jalgpallis, mängisin päris mitmes klubis. Jalgpall vajus aegamisi kuidagi ära, paar kuud oli paus ja siis leidsin tuttava kaudu Reval-Spordi. Seal hakkasid mulle meeldima rühmatrennid ja nii see läks.

See on huvitav, sest tavaliselt mehed ei lähe rühmatrennidesse.

Robi: Jah, aga näiteks jõusaal pole mulle kunagi sobinud. Kuna jalgpall on selline rühmas liikumine, siis meeldib see kuidagi rohkem.

Katrin, kuidas teie Revalisse sattusite?

Katrin: Ma tulin akrobaatikast ära, sest hakkas seljale. Jalutasime emaga ja nägime Kalev Spad. Jalutasime edasi ja nägime Reval-Spordi silti. Uurisime, mis seal toimub. Meile öeldi, et see on trenniklubi, kus tehakse ka rühmatrenne. Järgmine päev tulin ja maksin kuumakse ära. Sellest on tänaseks möödas umbes kaheksa aastat.

Tutvusite spordiklubis või juba varem?

Robi: Revalis. Juhuslikult oli meil sama trenn.

Kui palju elu trenni segab?

Robi: Meil hetkel kõik töö ja tööväline aeg klapib, seega põhimõtteliselt käime samas trennis kogu aeg. Kui üks aeg-ajalt ei tunne end hästi või tahab puhata, siis teine käib ikka ära. Iga nädal on trennikava erinev, sest trenne, kuhu sooviks minna, on palju, aga kas ajaliselt või füüsiliselt ei jõua kõigis siiski käia.

Mis saab siis, kui üks pole motiveeritud, aga teine tahab minna?

Robi: Vahepeal utsitame küll teineteist, aga me käime viiel päeval nädalas koos trennis ja kui üks trenn jääb vahele, siis on üsna arusaadav, et vahepeal ikka ei tunne end hästi. Iga päev on erinev. Iga trenn oleneb sellest, kas oled rohkem pingutanud. Trennid on erinevad. Ei ole iga kord sama kava.

Katrin: Mina olen see, kes teeb nädalajagu rühmatreeningutest koosneva treeningkava ette, siis ütlen Robile, mis sellel nädalal ees on ja ta tuleb vaikselt järele.

Mis need põhilised trennid on?

Robi: Body-pump, mis on olemuselt veidi jõusaalitreeningu moodi, kuid kogu trenn käib erineva pikkusega lugude saatel, läbi võetakse terve keha ehk erinevad lihasgrupid. See on ideaalne treening kogu keha toonuse tõstmiseks. See on ideaalne ka meestele lihasvastupidavuse treenimiseks. Järjepidev treening annab hea arengu kogu keha lihaskonnale.

Päris saja kiloga seal midagi ei tehta?

Robi: Ei, seal on raskused väiksemad.

Mis on koos treenimise eeliseks?

Robi: Saab trennikaaslase, kellega koos trenni minna, muljetada ja kogemusi jagada. Tööl käimine röövib nagunii suurema osa ajast. Kui leidub inimene, kellega aega tahad veeta ja hobid veel kattuvad ka, siis see on suureks plussiks.

Innustate teineteist pidevalt rohkem pingutama?

Robi: Päris nii ei ole. Vahepeal ma olen utsitanud, et igast raskusest midagi proovida, sest mingi hetk jääb ikkagi lihasareng seisma.

Katrin, teile meeldib, kui Robi teid tagant utsitab?

Katrin: Kusjuures meeldib küll jah, sest mina innustan teda uusi trenne proovima. Mina hakkasin sprindis ja spinning’us käima, kui Robi kaitseväes oli. Kui ta sealt välja tuli, siis ma kutsusin ta proovima. Ta proovis ja nüüd oleme hakanud seal käima. Minu poolt ongi see, et ta prooviks uusi trenne, et ei oleks üks ja sama. Näiteks ka Pilates. Ei pea olema ainult naistetrenn.

Millest on kasu naisel mehega treenides?

Katrin: Ma ei taha päris stereotüüpe välja tuua, aga minu meelest jõusaalitrenn on pigem meeste ala. Kui mehed toovad naised jõusaali, siis on meestel suurem kogemus näidata, mida ja kuidas teha. Ka see utsitamine, et proovida teiste raskustega ja erinevaid harjutusi. Selles mõttes ma arvan, et rahulikumad trennid, nagu erinevad keha- ja meeletreeningud, on rohkem naiste alad.

Millist arengut olete teineteises märganud?

Robi: Pigem ütleks, mida trenn annab meile: pärast on parem olla, hea tuju, kergem.

Kui trenni ei tee, siis olete närvilisemad?

Robi: Jah, ikka.

Millist rühmatrenni soovitaksite paaridele?

Robi: Rühmatrenni valid ikka vastavalt enda sobivusele, kuid parem on koos käia, leida samad trennid. See on ainult pluss.

Mida hindate trennitegemise juures kõige rohkem?

Katrin: Mul on enesetunne, mis alati tõukab sinna. Enam pole seda raskust, nüüd on trenniminek juba iseenesestmõistetav. Hommikul pakin asjad ja kui päeva jooksul tekib tunne, et ei viitsi, on jälle olemas inimene, kes ütleb, et peab minema, tema on juba kohal ja ootab.

Robi: Mul oli täna nii, et ärkasin hommikul üles ja tundsin, et tuleb halb päev. Ütlesin Katrinile, et ei viitsi, aga ma ju tean, et keegi teine ootab mind. Isegi kui keegi teine seal ei oota, käid ära ja endal on pärast ikka hea olla.

Enesekindlust on ka juurde tulnud?

Mõlemad: Jah.

On trennid teinud ka toitumises mõned nihked?

Katrin: Mina muutsin teadlikult aastaid tagasi toitumist. Kui ma veel koolis käisin, 11.-12. klassis, siis polnud nii, nagu hetkel on. Võib-olla see oli ka seotud sellega, et hakkasin Reval-Spordis käima.

Milles see muutus seisnes?

Katrin: Toitumine läks sellise kana- ja juurikastiili peale rohkem. Ei ole enam makaronid ja kartulid. Vahepeal ikka, aga üldises plaanis on täisväärtuslik ja tasakaalukas toitumine.

Robi: Seda on küll vale öelda, aga ma otseselt end ei keela. Kui tuleb näiteks trennile paus sisse, siis hakkan toitu kuskilt kärpima, et rajale tagasi saada.

Kas teil on teineteisega ka mingi võistlus?

Robi: Ma tahaks alati kiiremini, aga kuna ma teadlikult otseselt toitumist ei jälgi, siis ei saagi kiiret tulemust tulla. Trennis pingutad rohkem ja mõnes mõttes läheb paremaks, aga kaks komponenti ongi trenn ja toitumine: kui üks pool on paigast ära, siis ei saagi ideaalseks.

Katrin: Mul on eesmärk jooksuvõistlustele saada. Need Tallinna maratonid ja Ülemiste jooksud on kuidagi soiku jäänud. Ma olen üksinda käinud, aga mul on eesmärk Robit niimoodi treenida, et ta saaks jooksma tulla.


Äkki siis sel aastal?

Katrin: Loodetavasti.

Robi: Mul oli plaanis küll poolmaratonile minna, aga põlveoperatsioon tuli vahele ja ma pole veel sellest täielikult taastunud. Trennideski olen ettevaatlikum. Tahaks küll täiega panna, aga kuna põlv veel ei luba, siis teen rahulikumalt.

Mida soovitaksite paarile, kes tahab alustada koos treenimist?

Katrin: Peaks leidma trenni, mis mõlemale sobib. Kindlasti ei tööta pikas perspektiivis lähenemine, et näiteks naine tahab, aga mees mitte või isegi teinekord vastupidi.

Kuidas leida kompromiss?

Katrin: Proovida võib ju alati. Proovid korra ära ja kui ei meeldi, siis ei peagi tulema. Alguses ei pruugigi trenn meeldida. Kes on öelnud, et algus peab lihtne olema?… Seetõttu ongi kahekesi käimise eeliseks see, et üks utsitab teist tagant.

Robi: Kui näiteks rühmatreeningut proovida, siis esimene kord üritad liigutusi järgi teha, teine ja kolmas kord hakkad tehnikat lihvima ja mingi hetk hakkad seda nautima muusikaga, saad juba aru, kuidas see käib ega mõtle enam, mida teine teeb või kuidas teha.