Kuigi olen ka ise vanamoodsa peremudeli ja abielu pooldaja, siis ometi jääb mulle arusaamatuks, kes need inimesed on, ning mis on nende motiiviks.

Toon välja mõned variandid, mis mulle loogilised tunduvad:

1) ABIELUS EESKUJULIKUD EMMED, need, kes interneti beebipiltidega üle ujutavad. Nende naiste suurimaks saavutuseks on siiamaani olnud mehe leidmine ja laste saamine. Võib-olla on neid eelnevalt koolis, tööl või seltskonnaelus tabanud rida ebaõnnestumisi, kuid ometi on neil õnnestunud saada sõrmus sõrme ja lapski valmis tehtud. Nad on veendunud, et pere loomine ongi ainus tähtis asi inimeste elus. Valjuhäälselt arvustatakse kõiki, kes mööda nende poolt heakskiidetud rada ei kulge.

2) VASTUTUSVÕIMETUD MEHED. Mehed, kes tahavad samaaegselt kõike ja mitte midagi. Nad soovivad tunda hoolimist, süüa naise valmistatud sooja toitu või vähemasti võtta öösiti kellegi alasti keha kaissu. Mis puutub sellesse, et nad ei soovi mitte midagi, siis nad ei soovi ise mitte midagi vastu anda, hoolikalt väldivad nad selliste lubaduste andmist, mis neid hilisemas elus kammitseda võiks. Need on need mehed, kes ütlevad, et abielu on vaid paber ja tavaliselt nende lapsed on ka “ainult” naiste tehtud. Arvan, et põhjus, miks sellised mehed võiksid olla “pahurad abielukummardajad” peitub selles, et fakt et polda abielus annab tulevikus hea taganemistee ning vabanduse kõikidele apsakatele.

3) VANAMOODSA KASVATUSE SAANUD NAISED. Siin on kõik lihtne, veel eelmise sajandi esimesel poolel tuli enne abielu ja siis kooselu. Inimestel, kes on pärit sellest ajastust või noored, kes on kasvanud usklikus perekonnas või vanavanemate käe all ilmselt pooldavadki traditsioonilist abielu.

4) SUHTELÕHKUJAD ehk moodsa nimetusega APELSINID. Naised, kelle väikseks hobiks on enda enesekindluse tõstmine hõivatud meeste võrgutamisega. Nende silmis muutub ka kõige igavam mees tõeliseks ihaldusobjektiks kui selgub, et teda on keegi koju ootamas.

Mis te arvate, kas mõni neist pakutud variantidest läheb täppi?