Noorte sõprade all pean silmas kambakest vanuses umbes 20 kuni 25.
Mul oli kuidagi imelik, ma ei tunnegi neid õigupoolest. Mehel aga oli väga lahe, viskasid koos viina ja jooksid pärast sauna õue lumme püherdama. Järgmisel hommikul olid mõned noorukid veel alles. Üks küsis mult hommikukohvi asemel, kas veel rummi on…
Selline on viimasel ajal meie elu. Mu mees on minust  veidi vanem, sai eelmise aasta lõpus 47. Ta on alati olnud rahulik ettevõtja, vabal ajal tegi sporti ja veetis kodus aega.
Eelmisel suvel aga leidis ta äkki, et peab hakkama rohkem väljas käima. Tal on mingid noored alluvad, kes kutsusid ta välja ja tutvustasid siis oma sõpru. Peagi tekkiski tal mingi oma kamp. Sellised “noored ässad”. Töötavad ja õpivad, paljud elavad veel vanemate rahakoti abil. Ja praktiliselt iga nädalavahetus veavad mu mehe välja. Kuskil vanalinna baarides šotid, siis edasi klubisse ja hommikul Levikasse või Kukusse. Järgmisel päeval mees räägib, kui lahedate inimestega ta tutvus ja kohe ka Facebookist üles leidis.

Mida naabrid võivad arvata?

Muidugi on ta nüüd Facebookis igasugu peopiltidel seal ära märgitud ka. Mees kuskil pimedas baarinurgas õlut joomas; kellegi sünnal pudelit keerutamas. Mul on meie tuttavate ees piinlik.
Ma ei pea end eriti vanaks inimeseks, aga mingi sotsiaalne staatus võiks olla. Mida arvavad naabrid, kes siiani ikka näinud, et elame korralikus majas, kunagi lärmi ei tee. Ma ei kujuta ettegi, mis nad arvavad. Paar sõbrannat on arvanud, et äkki on mu mehel nende noorte hulgas mõni armuke. Seda ma väga ei usu. Pärast peotuure jõuab ta alati koju ja pigem tundub, et tal lähebki aur selle peale, et end täis juua ja siis miljon uut noort sõpra leida.
Ma olen üritanud mehega sellest rääkida, aga tema ei saa aru, et midagi valesti oleks. Kutsub hoopis mind ka välja, et mis ma passin kodus nagu vanainimene.
Aga viga ei ole ju minus, kõik see tundub jabur!