Tänu noorteadlaste ennastunustavale tööle Bringhami kolledžis saime teada, et kõige humaansem viis suhte lõpetamiseks on kallimale otse, keerutamata ja jumala ausalt välja öelda, et kõik on lõppenud, vahendab Glamour.

Uurijad küsisid 145 inimese käest, kuidas nemad reageerivad halbadele uudistele ja kas meetod, kuidas ebameeldivaid uudiseid esitatakse, muudab midagi. Taheti teada, kas või kui oluline on uudiste edastamisel selgus, teise tunnetega arvestamine, otsekohesus, ausus ja mõistuspärasus. Selgus, et kõige rohkem hinnati selgust ja otsekohesust, mis tähendab, et keegi ei taha kuulda pikka ja lohisevat sissejuhatust, vaid kõige parem on asuda suhteliselt kiiresti otse asja kallale.

Muidugi ära päris nii ka tee, et esimese lausena “suhe on läbi!” välja prahvatad. Alusta vanast heast “me peaksime rääkima”-st, et teine teaks, et midagi on tulemas, kuid seejärel pole enam mõtet hämada — räägi ära, mis värk on.

Kõlab loogiliselt, eks? Aga miks siis nii paljud inimesed sedamoodi ei talita? Milleks need pikad sissejuhatused ja ilukõned? Eks ikka selleks, et mahajätja ennast nii halva inimesena ei tunneks.

Sama kehtib ka näiteks vallandamiste ja tervisega seotud ebameeldivate teadete kohta. “Sa oled vallandatud!” on parem kui kolmetunnine ilukõne sellest, mis kõik valesti läks. “Ma olen haige” on mõistlikum, kui pikk sissejuhatus, mille jooksul kuulaja tähelepanu hajub.

Nii et ole lihtsalt konkreetne ja aus ja see ongi parim. Me kõik oleme näinud filmi “Arukas blondiin”, kus Warner viib oma pruudi peenesse restorani, kutsub teda hellitusnimega ja räägib kõigest ilusast, mis on olnud… ja siis tuleb oodatud abieluettepaneku asemel hoopis teade lahkuminekust. Ära sina nii tee, eks.