Kohtingutreener selgitab:

Mina olen arvamusel, et mees ei tohiks ennast küll halvasti tunda kui naine temaga esimesena kontakti otsib. Iseasi on aga see, milline see kõne peaks olema.

Mina soovitan, et tehtav kõne võiks olla mõtteliselt jagatud kolme etappi: humoorikas sissejuhatus (ja meeldetuletav enesetutvustus), teemaarendus (et uurida, kuidas silmarõõmul on läinud) ja kokkuvõte, mis võiks piirduda mõne konkreetse ettepanekuga edaspidisteks ühistegevusteks.

On väga tähtis, et kogu kõne suudetaks läbi viia maksimaalselt 5 minuti jooksul.

Kui näiteks mees ja naine kohtuvad näiteks ööklubis või baaris või mõnel üritusel, vahetavad visiitkaarte ja naisele tundub, et tahaks selle mehega edasi suhelda, siis millal võiks oma huvist telefonitsi märku anda? Kas sinu meelest kehtib mingi kolme päeva reegel, mil tuleb ise kannatlikult oodata ja kui siis kontakti otsitud pole, alles siis ühendust võtta või on see jabur igand, mis tuleks kiiremas korras unustada?

Kolme või viie päeva pärast kontakti võtmise reegel ei ole üldsegi halb. See reegel on “välja mõeldud” enamjaolt selleks, et mitte anda liialt selgeid signaale, et ollakse vastaspoolest huvitatud ja soovitakse pigem edeneda samm-sammult.

Samas aga maailmas, kus meie ümber on igapäevaselt nii palju võimalusi ja ahvatlusi, siis võib juba kolme päeva pärast olla väga palju muutunud ja võimalused käest lastud…

Kõik sõltub igast konkreetsest juhtumist ja kindlasti iga inimese “kõhutundest”.

Kui Sulle (ehk naisele) keegi meeldib, siis et mitte sattuda pettumust valmistavasse olukorda, tasuks iga mehe kohta kindlasti eelnevalt ära teha “kodutöö” ja välja uurida tema taust (perekonnaseis, tüpaaž jne) enne seda, kui helistama asuda.