Kolm põhjust, miks üksikemadel on lihtsam meest leida kui lastetutel naistel
Mõtted, mida ikka ja jälle üksikemade kuulnud olen:
1. Mehed kardavad üksikemasid nagu tuld, sest nad otsivad oma lastele uut isa. 2. Meestel on üksikemasid lihtne ära kasutada, sest nad otsivad lähedust ja kinnitust, et keegi neid naisena veel üldse tahab. 3. Üksikemadest tuleb eemale hoida, sest nad on lastega tegelemisest nii närvilised, et vabal ajal tahavad ainult stressi maandada.
Jah, mõnel juhul on neil kahtlustel tõepõhi all. Ausalt öeldes kehtib viimane tihti ka suhtes olevate emade kohta. Kui naine ei ole osanud endale piisaval hulgal vaba aega planeerida, et lapsest puhata, siis korra üle mitme kuu peole minnes ei oska ka nemad tihti piiri pidada. Siis pidutsetakse umbes samamoodi nagu teismeeas. Lapsest väsimine ja nagu värskelt karjamaale saanud kevadise vasikana käitumine ei ole omane ainult üksikemadele. Seda taipasin ma hiljaaegu ühel peol käies, kui nägin aastase lapse ema juba tund pärast peo algust oksendamas. See oli esimene kord, kui ta pärast lapse sündi nö välja sai ja alkoholi tarbis.
Just see juhus panigi mind mõtlema, et kas kõik need õudulood, mida üksikemade kohta räägitakse, kehtivad ka päriselt või on tegemist lihtsalt linnalegendidega. Mõtlesin kõigile enda tuvusringonnas olevatele naistele, kelle kooselu laste isaga on mingil põhjusel otsa saanud. On nad siis nii metsikud ja hirmsad klammerdujad nagu rahvasuu räägib?
Mõnekümnest pigem üksikud, julgen öelda. Uut isa otsis oma lapsele kõigest üks neist. Kuid ka tema loobus peagi, sest sai aru, et sellist asja ei saa ei mehele ega ka lapsele peale sundida. Pealegi minnakse tänapäeval päris paljudel juhtudel lahku nii, et isa jääb lapse ellu edasi. Kui hästi või halvasti see kellelgi õnnestub, on iseasi, aga järjest vähem lapsi elab lahku läinud peredes nii, et nad ei tea oma isast midagi. See tähendab, et naised ei otsi oma lastele mitte isa, vaid lihtsalt uut armastust. Päris mitmed mu tuttavatest üksikemadest on uue armastuse ka leidnud ning elavad uue mehega õnnelikult koos. Mõnikord pareminigi kui eelmisega.
Kuid need, kellel uut meest ei ole? Vaatamata lapse olemasolule käivad nad siiski kohtamas. Võiks öelda, et pikemalt meeste tähelepanuta olemine on pigem enda valik kui et määratud saatus üksikuks jääda. On olemas piisavalt mehi, kes huvituvad naistest, kellel on laps või lapsed.
Kas mehed kasutavad neid naisi ära? Eks mõnedel juhtudel ikka. Kuid ei saa öelda, et rohkem kui lastetuid naisi. Pealegi, tihti on see ära kasutamine ehk pealiskaudse ja kohustusteta suhte otsimine kahepoolne. Ka veidi aega vallaline olnud üksikema ei taha ennast tegelikult kohe väga tõsisesse suhtesse siduda.
Mida rohkem mõtlesin, seda rohkem hakkas tunduma, et kui naine on võtnud endale piisavalt aega, et lahkuminekust üle saada ning vanad haavad on kinni kasvanud, siis üksikemana on neil tihtipeale mehe leidmisel hoopis eeliseid.
Esiteks, on neil lapse ja töö ja muu eluga tegemist ning uue mehega kohtudes ei hakka nad hakka kohe mõtlema suhte peale, mis võiks arenema hakata. Nad teavad, et suhted võivad puruneda ja võtavad asju pigem ettevaatlikult. Seega ei lämmata nad ka kohe meest igasuguste ideedega ühisest kodust, koertest ja vanematele tutvustamisest;
Üksikemad teavad, mis on laps ja tema eest hoolitsemine. Seega ei hakka nad lapse saamise ideega mehele kohe peale käima. Samuti teavad üksikemad, et laps suhet ei paranda ja seda koos ei hoia ning seetõttu ei taha nad ka kiiva kiskuma hakkavat suhet lapse sünnitamisega lappida. See annab meestele tihti vabama tunde suhtes olemiseks.
Üksikemad on pidanud palju asju ise tegema ja seega teavad, et saavad ise hakkama. Nad ei otsi esimest ette juhtuvat meest selleks, et elu lihtsam oleks või kellegagi koos arveid saaks maksta. Ka see teadmine annab mehele ruumi vabamalt hingata — et naine ei vali teda lihtsalt karguks, kelle abil läbi elu minna.
Muidugi ei käi need mõtted kõigi üksikemade kohta. On ka neid, kes otsivad uuest suhtest ainult tugipunkti või lausa pettuvad meessoos ja jäävadki üksi. Kuid on piisavalt ka selliseid naisi, kes leiavad läbi tekkinud keerulise olukorra just eneseuse, tugevuse ja hiljem ka sisemise rahulolu. Kui inimene on enesekindel ja rahulik, siis tuleb armastus ka tema ellu lihtsamalt.
Seega ei ole üksikemadus üldse armuelu lõpp. Tihti pigem vastupidi, annab hoopis enesekindlust ja võib viia eelmisest palju tugevama ja tasakaalukama suhteni.
