Kui poega ei tule, lähme lahku!
Sõbrannal, nimetame teda siinkohal Anneks, pole mitte kõige vähematki tahtmist järjekordselt rasedaks jääda. Alles ta sai pärast kolmanda lapse sündi — kolmas tirts tuli ilmale aasta eest — uuesti vormi. Kerge see polnud, sest ta kaldus juba enne lapsi kergelt ümarusele ja esimene titt lõi ta kehakaalu täiesti paigast.
Aga Anne on hirmus kange, käis aga agaralt jooksmas ja aeroobikas ning lapsekilod kadusid nagu võluväel. Minu meelest peab ta dieeti ka, kuigi ise kinnitab särasilmil, et sööb kõike, mida tahab. Kaalujälgijate ideoloogiat ta ei jaga, usaldab vist pigem oma tervet mõistust, millega taevased jõud on teda tõesti õnnistanud.
Aga eks igas perekonnas ole vist mõistust kindel hulk, sest mees on tal lihtsalt hull. No mis tähendab, teeme neljanda lapse ja kohemaid — naine on mingi sünnitusmasin või? Anne mees igatahes nii vist arvab, sest ta rääkivat pidevalt, et naine peab kõik lapsed ilmale kandma, kes tal vähegi tulla tahavad. Ähvardas viimati Annel spiraali ise välja võtta, kui naine seda arstil teha ei lase.
Noh, mina annaksin sihukesele mehele pikema jututa vastu vahtimist, aga Anne on selline tasakaalukas. Naerab ainult. Ta teab täpselt, et ega mees teda tegelikult maha jätta ei kavatse, ta on oma kolme tütretirtsu lausa ogaralt kiindunud ja ei vahetaks neid mitte millegi vastu maailmas.
Annest hoolib ta ka, ainult et omal imelikul moel. Näiteks on ta veendunud, et naine peab ise teadma, et ta on mehele kallis. Anne pole temalt eales kuulnud, et mees teda armastab. Ta ei ole üleüldse mehe käest midagi head kuulnud. Mul tõusevad vahel ihukarvad püsti, kui ma jälle kuulen, mida mees on öelnud.
Näiteks ei salli mees silma otsaski, et Anne kannab lühikesi kleite. Minu meelest võiks ta uhke olla, et tema kolm last sünnitanud naine on nii superheas vormis, mida lühikeste kleitidega esile tõsta. Aga tema ainult vingub ja ähvardab ise naise garderoobi koostama hakata. Viimati oli ta öelnud, et Anne on juba vana mutt ja mutid kannavad pikki kleite. Kõige parem, pikki pükse.
No vaat, ja siis jää veel sihukese haige tüübi rõõmuks neljandat korda rasedaks! Anne ei kavatse ka. Teda ei häiri vähemalgi määral, et neil on ainult tütred. Ja miks peakski? Me ei ela ometi maal, kus tütarde mehelepanemine vanemad vaeseks teeks või mingeid muid hädasid kaasa tooks. Anne meelest on kõige tähtsam, et lapsed on terved ja targad, ja seda nad on.
Mehel on veel see loll kiiks, et tema meelest sõltub see naisest, mis soost laps sünnib. Annele oli ta rääkinud umbes niimoodi: mina tegin oma parima, aga sina seda seemet oma kõhus küpsetasid ja tegid ta tüdrukuks. Kiusu pärast tegid tüdrukuks. No nuta või naera.
Ma ei tea ausalt öeldes, kas mees on loll või mängib lolli, ma arvan, et mängib, sest kui Anne sellest räägib, siis naerab ta ise pisarateni. Seda X- ja Y-kromosoomide värki õpetatakse ju vist juba viiendas klassis. Naisel XX, mehel XY. Nii et ainult mehest sõltub bioloogiliselt, mis soost laps tuleb. Ei usu, et Anne mees seda ei tea, tal on isegi kaks kõrgharidust.
Teisest küljest saab Anne muidugi aru, et mees tahab poega. Kõik mehed vist tahavad, kuigi mõni salgab. Aga no mitu korda siis proovida, enne kui “õnnestub”? Et seni sünnitad, kuni tuleb poeg? Muudkui oled aga lõpmatult rase, kuni lõpuks väljastad soovitud isendi?
Anne igatahes on otsustanud, et tema rohkem ei sünnita. Kolm last on tema meelest igati tore, aga nüüd aitab ka. Mees olevat ka tegelikult “normaalne”. Head sõna temalt küll ei kuule, aga pere majandusliku külje eest hoolitseb ta korralikult ning annab Annele soovi mööda võimalust trennis käia ja muid asju ajada, mis naisel enda eest hoolitsemiseks tarvis.
Noh, mina igatahes imetlen Annet. Sellise hullu mehega toimetulemiseks peab ikka kõvasti tarmu olema. Mina saadaks sihukese potilaadale, aga näe, Anne saab hakkama. Oma kolme lapse ja hullu mehega. Kes oma poja-kiiksuga on minu meelest kohati küll kah lapse eest.
