Kuidas armastus toimib

 (9)
Kuidas armastus toimib
Corbis/Scanpix

Kui oled kunagi armastanud, siis tõenäoliselt oled tabanud end mõtlemast, kas tegu on sõltuvusega. Ja sul on õigus. Teadlased on avastanud, et armastuse puhul toimib sama keemiline protsess nagu sõltuvusega.

Armastus on meie meele keemiline seisund, osake geenidest. Osaliselt oleme seotud romantilise meelega seetõttu, et oleme loodud olema armastavad vanemad, kes usinasti hoolitsevad oma abitute beebide eest.

Mis on aga armastus päriselt ja mida elab läbi meie keha, kui armume. Mis on see miski, mis teise juures köidab. Kas on see feromoon (eritis suhtluseks liigikaaslasega), mis sellist mõju tekitab, või on see lihtsalt juhuslik sobivus.

Mis on armastus

Romantiline armastus teeb reipaks ja motiveerib. Ilma romantilise kiindumuseta elaksime hoopis teistsuguses maailmas. See sarnaneks pigem loomariigis valitsevale sotsiaalsele hierarhiale. Kemikaalid, mis armumise ajal meie ajus liiguvad, teenivad mitmeid eesmärke. Peamine neist on jätkata sugu. Need kemikaalid panevad meid tahtma luua perekonda ja saada lapsi. Kui lapsed on sündinud, muudavad kemikaalid oma iseloomu, julgustades meid koos elama ja lapsi kasvatama. Nii võib tõesti öelda, et armastus on keemiline sõltuvus, mis ilmneb selleks, et elu edasi viia.

Kui kultuuriliste erinevuste tõttu varieerub armastuse väljanäitamine suuresti, siis see, et romantiline armastus esineb igal pool, on fakt.

Mis paneb meid armuma

Meil kõigil on alateadvuses moodustunud ettekujutus oma ideaalsest partnerist. See “kaart” oskab rahvarohkes ruumis ära tunda selle aisa, kes jääb silma.

Välimus
Mitmed teadlased on spekuleerinud teemal, et meil on kalduvus huvituda partnerist, kes meenutab meie vanemaid. Teised uurijad on aga veendumusel, et otsime endasarnast. Kognitiiv-psühholoog David Perrett tegi katse, kus muutis digitaalselt katsealuse portreefotot nii, et lisas vastassoo tunnuseid. seejärel lasi ta katsealusel valida mitme foto seast meeldivaima — alati osutus valituks tema enda moonutus.

Isiksus
Nagu välimuse puhulgi, tavatseme valida partneriks oma vanematele sarnanevat või kedagi, kes on meile lapspõlves väga lähedane ja tähtis olnud. Tuttav tema huumor, isiksus, tõeksipidamised, meeldimised ja mitte-meeldimised jne.

Feromoon
Vaidlused inimeste feromoonide (eritis suhtluseks liigikaaslastega) teemal on siiani üsna kaalukas teema armastuse-uurijatel. Sõna “feromoon” tuleb kreekakeelsetest sõnadest pherein ja hormone, mis annavad kokku “põnevuse kandja”.

Loomariigis on feromoon — uriin või higi — justkui inimesel sõrmejälg, omane vaid ühele isendile. Feromoon aitab loomal teist leida ning annab ka aimu väljavalitu immunsüsteemist — mida erinevam enda omast, seda tervem saamaks ühiseid järglasi. Õige eristamiseks on looma ninas organ, mis seda võimaldab.

Feromoon avastati inimesel 1986 — higist. Inimesel pole küll loomale omast ülimalt väljaarenenud lõhnameelt, ometi on lõhn oluline. Eriti elukaaslase valikul.
Tehti ka katse, kus rühm naisi pidi nuusutama higiste meeste pesemata särke ning igaüks pidi välja valima kõige “atraktiivsema”. Ja nii nagu loomariigis, valis suurem osa naistest särgi mehelt, kelle immunsüsteem oli nende omast erinevaim.

Üksteisele otsa jõllitamine
Professor Arthur Aron uuris, mis juhtub, kui kaks inimest on teineteist leidnud ja nad jäävad üksteisele ainiti silma vaatama. Selle jõllitamise mõju on enneolematu. Katsealused olid võõrad, nad pandi 90 minutiks ühte ruumi ja nad pidid rääkima endast intiimseid üksikasju. Seejärel pidid nad üksteisele 4 minutit otsa vaatama, ilma et nad oleksid rääkinud. Tulemuseks oli, et paljud tundsid tõmmet uue partneri poole ning kaks paari neist abiellusid.

Afrodisiaak
Ametlikud allikad nimetavad afrodisiaake küll folkloorist pärinevateks, kuid ikkagi usutakse nende mõjusse. Loetleme näiteks mõned taimed, toiduained ja ekstraktid, mis võivad mõjutada seksuaalsust:

Asparaagus: suur kogus E-vitamiini asparaaguses stimuleerib seksihormoone.
Tšillipipar: süües tšillipipart vabaneb meis mõnuhormoon endorfiin, mis omamorda juhatab meid “edasi”.
Šokolaad: sisaldab ainet fenüületüülamiin, ühte kemikaalidest, mida keha toodab, kui oleme armunud.
Austrid: sisaldavad suures koguses tsinki, mis omakorda suurendab testosteroonitaset. Testosteroon tõstab libiidot nii naisel kui ka mehel.

Enamik neist peaks tekitama iha seksi järele või tõestama mehe seksivõimekust. Kuid stimuleerides neid armuhormoone, avaldub ka psühholoogiline aspekt — mõttel on jõud.

Kolme tüüpi armastust

Iha, erootiline kirg
Veetlus, romantiline kirg
Kiindumus, pühendumus

Kui need kõik kolm omadust esinevad ühel ja samal ajal ning sama inimese vastu, on olemas väga tugevad eeldused tugevaks suhteks. Mõnikord siiski juhtub, et peale himu muud ei olegi.

Iha
Teismeeas aktiviseeruvad meie kehas estrogeen ja testosteroon, tekitades soovi armatseda. Selline soov mängib suurt rolli meie kujunemisel nii teisme- kui ka täiskasvanueas. Iha ja romantiline armastus on kaks erinevat asja, saades alguse erinevatest tungidest. Iha kätkeb endas eesmärki rahuldada seksuaalset kirge, romantiline armastus aga soovi saada järglasi või pühenduda partnerile. Samas võivad partnerid romantilises armastuses kogeda iha. Mõnikord nii ei ole, unistatakse kellestki teisest.

Seksuoloog John Money on öelnud: “Armastus eksisteerib ülevalpool vööd, iha allpool. Armastus on lüüriline. Iha on lõbujanuline.”

Feromoonid, pilgud ja meie endi eelsoodumused mängivad partneriotsingul tähtsat rolli. Ilma ihata ei pruugi me aga leida seda erilist. Ja kuni iha “vaatab ringi”, on meie soov leida just see keegi, kes hakkab tõsisemalt meeldima.

Veetlus
Esimesed kiretunded tekivad ihatasandil. Suhte arenedes asendub iha veetlusega. Kui veetlus mängu tuleb, kaotame sageli võime selgelt mõelda. Mis vähemalt puudutab armumise objekti. Vana ütlus “Armastus on pime” on sel perioodil üsnagi sobiv. Oleme pimedad kaaslase vigade suhtes. Idealiseerime teda ega suuda oma mõtetest välja visata. Selline mõtlemine on osa meie bioloogiast.

Sel ajal veedavad paarikesed üksteise tundmaõppimiseks väga palju aega koos. Kui veetlus püsib tugevana mõlemal, siis jõutakse tavaliselt kolmandale, kiindumuse tasmele.

Kiindumus

Kiindumuse tase on kestvaim eelmistest. Seljataha on jäänud fantaasiarikas armumine ja sa sisened tõelisse armastusse. See on tasand, kus partnerid tunnevad teineteist ning ollakse valmis koos vastu võtma nii rõõmu kui ka muret. Uurimused on näidanud, et mida rohkem me idealiseerime armsamat, seda tugevam on suhe kiindumuse tasandil ning seda õnnelikum ollakse abielus. Partneri heade külgede väljatoomine annab teiselepoolele innustust. Armastajad, kes nii teevad, püsivad pikas suhtes kauem.

Kiindumuse tasandil mängivad seksis rolli sellised keemilised ühendid nagu endorfiin, oksütotsiin ja vasopressiin.

Allikas: Howstuffworks