Kolm aastat tagasi olin oma suhte kõrvalt armunud teise mehesse. See Teine oli ka alati mind tähele pannud-flirtinud, otsinud kontakti. Ühel õhtul juhtuski nii, et veetsime koos öö. Peale seda ööd sain aru, et olin vaid saak üheks ööks. Kuna ma olin temasse tõsiselt armunud, siis sellest ülesaamine oli väga raske. Võitlesin endaga aastaid, et temast mitte mõelda ja püüdsin olla hea naine oma mehele. Ja nüüd, aastaid hiljem, kui olin suutnud temast oma hinges loobuda ja elasin vaid oma mehele ja meie tulevikule, tuleb ta taas minu ellu! Ütleb mulle sõnu, mida ei tohiks ja otsib minuga kontakti.
Kõik see vaev, mida ma endaga nägin, on pühitud! Ma mõtlen taas temast iga jumala päev ja ootan, et näeksin teda. Ometi ma tean, et mul pole temaga tuleviku ja tõenäoliselt-kui ta saaks mu voodisse-kaoks ta samamoodi mu elust nagu 3 aastat tagasi. Üks osa minust tahaks tema ette seista ja öelda otse, et jäta mind rahule, sa vaid piinad mind. Teine osa aga tahaks talle kätte maksta, kavalalt ja samamoodi lollina ootama jäädes, samas ise selle “mängu” keskel ka seda viimast flirti temaga nautida.