Minu suhe praeguse kaaslasega on psühholoogiliselt nii koormav — põhjusteks elukaaslase alkoholilembus, tema ükskõikne käitumine minu suhtes, haiget tegevad märkused… Koos oleme olnud kaua, juba viis aastat.

Mul on nii valus ja kurb, aga lahendust probleemile ei paista kusagilt. Elukaaslasega rääkimine pole õnnestunud, ta nagu ei mõistaks probleemi tõsidust. Armastan teda, aga nii haiget teeb tema käitumine ja soovimatus seda parandada.

Kas tõesti on ainus variant lahkuminek? See teeks nii rängalt haiget. Ma ei kujuta ennast ilma temata ette. Pole nagu jõudugi sellist sammu ette võtta, samas jätkuvalt halva käitumise talumine ei saa õige olla. Olukord tundub lahendamatu.

Allikas: Naisteka foorum