Kuus alltoodud psühholoogilise pusle elementi aitavad teistega harmoonilisi suhteid ehitada:

1. Mõistlikud tunded

Sageli kuulame üksnes mõistuse häält. Paljudele on selline lähenemisviis arusaadav ja harjumuspärane. Kui aga meie elu juhib üksnes terve mõistus, siis kaugeneme tunnetest ning lükkame tahaplaanile oma emotsioonid.

Mida teha?

Leia mõned minutid aega oma keha lõdvestamiseks ning häälesta end meeldivatele tunnetele. Selleks on olemas mitmesugused psühholoogilised tehnikad.

Näiteks võid võtta akvarellid ning valada valgele paberilehele oma viha. Värvi ja ära piira ennast. Pärast võta paber ning pese värvid voolava vee all ära. Kujutle, kuidas viha ja raev kaovad koos veega. See on lihtne ja ohutu viis oma emotsioone läbi elada.

Seejärel pane paberile rõõm ja innustus. Mõtle suhetele sõbra või partneriga. Meenuta koos veedetud meeldivaid hetki. Küsi endalt, ka sa usaldad teda? Mis võiks teid uuesti teineteisele lähendada?

2. Tasakaal “anda–võtta”

Kui me ei armasta ennast, tunnetab seda ka lähedane inimene. Me sulgume endasse, muutume rahutuks, väldime seltskonda. Teised tunnevad meiega koos olles pinget ja ebamugavustunnet. Kui me ei hinda ennast küllaldaselt, siis võib olla raske vastu võtta teiste armastust. See on aga kindel tee ohvri seisusesse jõudmiseks.

Mida teha?

Ära karda avaneda. Õpi teistelt vastu võtma komplimente ja tänulikkust ning hindama elu rõõmsaid hetki. Vasta neile samaga. Selleks võib olla lillekimp, soojad sõnad, kallistus, naeratus, armastuseavaldus lihtsalt niisama, ilma põhjuseta.

3. Vaadates peeglisse

See, mis meid vaimustab või kurvastab teiste juures, on meis endis peidus. Teised lihtsalt tuletavad meelde, et need omadused vajavad tähelepanu ja mõtestamist. Kui teise inimese mingid iseloomuomadused on sulle ebameeldivad, püüa tunnistada, et need on ka sinul olemas. Inimesed, kes meid ümbritsevad, on kui peegel, mis on kutsutud abiks näitama meile meid ennast.

Mida teha?

Et peegeldust paremini näha, tee järgmine harjutus. Võta leht paberit, jaga see kolme veergu. Esimesse kirjuta, millised omadused ärritavad sind teistes inimestes. Teises kirjelda juhtumit oma elust, kui sa samuti käitusid. Tunnista endale, et ka sinul on selline omadus. Kolmandas veerus ürita ilma hukkamõistuta jutustada oma „negatiivsetest“ omadustest. Lase oma sisemine kriitik vabalt liikuma. Tunnista endale ausalt oma “ebatäiuslikkust”. Olles teadlik oma sellistest omadustest, on kergem suhelda ka teistega.

4. Lase minevik läheb oma teed

Olevikule võivad halvasti mõjuda minevikus lõpetamata jäänud suhted inimestega, kelle peale oleme seniajani solvunud või nendega, kelle suhtes tunneme süütunnet. Kõik see nõrgestab meid psühholoogiliselt ega lase edasi liikuda. Lisaks sellele on olemas risk korrata samu vigu uutes suhetes.

Mida teha?

Lihtne viis minevikuga lõpparvet teha on inimesega rääkida. Vestlus võib ka mõtteis toimuda. Kujuta ette, et räägid inimesele seda, mida vajalikuks pead. Ole siiras ja aus, lase emotsioonid valla. Kui sa oled väga solvunud, anna oma „vestluskaaslasele“ andeks. Täna teda kõige hea eest, mis teie vahel oli, väärtuslike elu õppetundide eest ja jäta siis jumalaga. Kui seda on keeruline teha, kujuta ette teid ühendavat köit, mille sa lõikad läbi lasermõõga või valguskiirega. Selle harjutuse juurde võib naasta senikaua, kuni tunned, et oled minevikust vaba.

5. Pretensioonidest vaba

Kui suhetes sõbra või partneriga tekivad sageli konfliktid, tasub mõelda, kas on võimalik, et sa ise ei räägi oma ootustest. Kui siis inimene neile ei vasta, oled pettunud või tige.

Mida teha?

On oluline mõista, et teistel inimestel on täielik õigus käituda nii, nagu nad vajalikuks peavad, ning olla just sellised, nagu nad on. Ei tasu teistele peale suruda oma ettekujutusi elust. See toob sageli ebavajaliku pinge suhetesse. Ning kui siis ühel hetkel ei jätku sulle enam toetust, armastust ja soojust, siis ei maksa seda kohe lähedastelt nõudma hakata. Vastupidi — vaata endasse. Mõtle, kas sa ise kingid seda kõike teistele, kas kuuled nende soove, kas mäletad veel unistusi ja kas räägid neist. Teised ei suuda meid täita sellega, mida saame ise endile anda. Ja kohe kindlasti ei saa nad anda seda, mida neilt ei ole palutud.

6. Konfliktid: arengu allikas

Õige sageli püüame suhete alguses ennast kõige paremast küljest näidata. Vahel teeskleme ja nõustume, et vältida erimeelsusi. Ent aeg läheb ning üha raskem on erinevustega leppida. Varem või hiljem tekib konflikt. Seda suhete etappi tasub võtta kui võimalust uue õppimiseks. Näiteks hoolitseda enda eest, hoida ohjes oma emotsioone, vahetada elus midagi millegi muu vastu, kasvada sisemiselt.

Mida teha?

Kui tahad konflikti lahendada, alusta endast. Äärmiselt ebaproduktiivne on süüdistada tekkinud olukorras teist. Nii jääd kinni solvumisse ja enda haletsemisse. Ent ka enesepiitsutamine ei aita, lisab vaid süü- ja häbitunnet. Mõtle järele, mida head võib konflikt endas kanda. Kas see ehk aitab mõista ennast kui isiksust? Millised võimalused selles peituvad? Julge üle vaadata oma juurdunud harjumused ja muutu paindlikumaks. Võimalik, et teine tunnetab sinu muutusi ning korrigeerib midagi ka enda käitumises.