Kuus naist räägivad suud puhtaks: need on põhjused, miks nad oma mehi petsid
“Ma ei armastanud enam oma abikaasat.”
“Olin oma eksabikaasaga abielus juba kümme aastat, kui teda lapsepõlvesõbraga petsin. Ma ei armastanud oma abikaasat enam, aga tahtsin laste pärast koos olla. Tahtsime lapsepõlvesõbraga alati koos olla, aga ajastus oli alati vale, sest ma olin abielus ja tema oli tõsises suhtes. Proovisime oma salasuhet mitmeid kordi lõpetada, aga kõige kauem suutsime teineteisest eemal olla kaheksa kuud. Olime armunud, aga ei tahtnud oma kallimatele haiget teha ja muidugi ei suutnud me ka teineteist usaldada. Kas suudaksime teineteist usaldada ka siis, kui oleksime päriselt suhtes? Lõppkokkuvõttes rääkisin kõik oma eksabikaasale tüli käigus ära. Enne seda ta juba kahtlustas, et ma teda petan, aga ta ei suutnud seda tõestada. Otsustasime, et tahame oma suhet päästa ja see pidas vastu veel ühe aasta enne, kui otsustasin, et ma ei suuda enam. Käisin lapsepõlvesõbraga kuus kuud pärast abikaasast lahkuminekut ja seejärel lõppes ka meie teekond. Otsustasin, et kolin mujale ja alustan oma elu uut peatükki. Suhtleme siiani, aga oleme mõlemad edasi liikunud.“ — Lauren C.
“Tundsin end hüljatuna ja, et mind ei armastatud ega tahetud.”
“Olin oma poiss-sõbraga olnud umbes aasta aega koos, kuid tundsin end hüljatuna ja, et mind ei armastatud ega tahetud. Kui olen õnnelik ja armunud, on truudus minu jaoks kerge, aga kui mitte, hakkan otsima alternatiive. Mees, kellega petsin, oli tahtnud mind juba umbes kaks aastat ja ta oli väga armas. Ta pööras mulle tähelepanu. Võimalik, et petmine oli minu jaoks n-ö väljaelamine oma tolleaegse partneri peale, aga see ei olnud seda kohe kindlasti väärt. Seks ei olnud isegi hea. Mu kallim ei saanud sellest kunagi teada ja läksime lahku hoopis seetõttu, et me tülitsesime alati ja ma polnud õnnelik. Ma ei julge öelda, et ma ei petaks kedagi enam kunagi, sest ma ei saa tulevikku ennustada. Ma ei tundnud end tol korral süüdi ja ikka veel ei tunne.“ — Aliya B.
“Kartsin, et mul pole oma abikaasaga midagi ühist.”
“Kohtasin oma poiss-sõpra, kui olin 22aastane ja meil tekkis kohe suurepärane klapp. Olime noored ja alati valmis midagi tegema — reisima, telkima jne. Abiellusime neli aastat pärast kohtumist ja olime ka siis parimad sõbrad, aga hakkasin mõtlema, et kas ma näen end temaga ka vanana rahulikult terrassil istumas. Kartsin, et kui kõik me ühised seiklused kõrvale jätta, võib-olla polnud mul enam oma abikaasaga midagi ühist. Liitusin Facebookis fotograafide grupiga ja üks kutt sealt kirjutas mulle ja ütles, et talle meeldis mu tehtud pilt. Hakkasime suhtlema ja alguses oli kõik lihtsalt sõbralik. Rääkisin oma abikaasast ja tema oma tüdruksõbrast. Me ei flirtinud, vaid pidasime maha sügavaid ja huvitavaid vestlusi. Ta oli nii intelligentne, huvitav ja täiesti erinev mu abikaasast, kes oli imeline mees, aga tal polnud elus ühtegi suurt kirge ja ta ei näidanud kunagi oma emotsioone välja. Meie sõprus polnud alguses seksuaalne, aga kindlasti oli meie vahel sädet. Ta elas minust kahe tunni kaugusel ja mu parim sõbranna kolis temast viie minuti kaugusele. Plaanisin talle ühel pärastlõunal külla sõita ja küsisin ka sellelt kutilt, et kas ta tahaks brunch'ile minna. Kui kokku saime, siis hakkas sädemeid lendama ja teadsin, et nüüd on probleem käes. Mu abieluga oli jätkuvalt kõik hästi, aga hakkasin järjest rohkem selle uue kuti peale mõtlema. Kohtusime lõpuks iga nädal ja meie vestlused läksid nii sügavaks ja kirg nii tugevaks. See kestis viis kuud. Ühel hommikul istusin oma abikaasaga elutoas ja rääkisime niisama, kui küsisin talt täiesti ootamatult, kas ta on kellegi uuega kohtunud. Ta ütles, et on. Ta oli selle naisega kaks kuud väljas käinud ja armastas teda. Kogu lahkuminekuteemaline vestlus kestis 20 minutit. Küsisin talt, kas tal on kuhugi minna ja kas võin maja endale jätta. Ta läks duši alla, ma pakkisin ta riided kokku ja valmistasin talle lõuna. Kallistasime teineteist väga tugevalt ja ta lahkus. See oligi kõik — meie abielu lõpp. Seitse aastat hiljem elan ma koos selle teise mehega ja mu eks on jätkuvalt koos naisega, kellega ta tutvus, kui me olime veel abielus. Tänase päevani pole ma oma eksile öelnud, et ka mul oli sel ajal afäär.“ — Isabelle M.
“Teadsin, et ta oli mind petnud, mistõttu tegin talle tagasi.”
“Kui mu tolleaegne poiss-sõber ja mina kohtusime, oli meil väga keeruline suhe. Olukord võis olla väga kirglik, aga ka väga-väga halb. Ütlesime teineteisele inetuid asju ja tegime meelega haiget. Teadsin, et ta oli mind petnud (leidsin kord meie magamistoast kellelegi teisele kuuluva kõrvarõnga) ja kahtlustasin, et ta teeb seda ka edaspidi, mistõttu otsustasin kätte maksta ja teda vastu petta. Ta ütles mulle iga kord, kui oli klubis teist tüdrukut suudelnud ja tegin näo, et mul on suva, aga tegelikult petsin teda vastu. Mul polnud mingit probleemi suudelda teisi mehi või nendega väljas käia. Mulle meeldis tähelepanu, mida nad mulle andsid ja nautisin ka seda, kui mu poiss-sõber oli armukade. Inimene, kellega ma oma kutti kõige rohkem petsin, oli mu ekspoiss, kes oli aastaid tagasi mu kätt palunud, aga ma ütlesin ei. Teadsin, et ta jumaldab mind ja teeks minu heaks kõike, mistõttu kasutasin seda ikka korralikult ära. Käisin õhtusöökidel ja lollitasin teda ning siis palusin tal end kodu ukse juurde ära viia. Tagasimõeldes oli see käitumine ikka jube nõme.“ — Natalie P.
“Kui kiindun kellessegi ära, hakkan kartma, et saan jälle haiget.”
“Olen põhimõtteliselt petnud kõiki kutte, kellega kunagi koos olen olnud. Arvan, et teen seda sellepärast, et mu keskkooliaegne poiss-sõber, kellesse ma totaalselt armunud olin, pettis mind. Ta murdis mu südame ja see oli jube. Nüüd, kui mõne mehega väljas käin ja asjad liiga tõsiseks muutuvad, hakkan teiste kuttidega flirtima ja neid suudlema. Mu poiss-sõbrad ei saa sellest tavaliselt kunagi teada, mis on hea. Ma ei taha neile päriselt haiget teha, aga kardan, et saan ise haiget ehk rikun ise parem suhte ära enne, kui nemad seda teevad. Tean, et see pole mõistlik ja olen nüüd seetõttu psühholoogi poole pöördunud.“ — Kate N.
“Tundsin, et ta ei pööra mulle piisavalt tähelepanu.”
“Olen oma praeguse poiss-sõbraga kümme aastat koos olnud, aga petsin teda, kui olime olnud koos neli aastat. Tundsin, et ta ei pööra mulle piisavalt tähelepanu ja kohtusin tööl uue kutiga. Ta pööras mulle rohkem tähelepanu ning meil tekkis tugev emotsionaalne side, mis kasvas üle füüsiliseks. Jäin kord tema juurde ööseks ja amelesime, aga ei seksinud. Ta ütles mulle, et armastab mind ja kuigi see oli tore, siis seda kõike oli minu jaoks natuke liiga palju. Mõistsin, et viskan minema aastatepikkuse hea suhte mingi mõttetu kiirsuhte pärast. Teate mis? See mees abiellus kahe aasta pärast teise naisega. Kiire arenguga suhe pole minu jaoks. Armastus kasvab ajaga, mitte ei teki üheöösuhtes, ükskõik, kui tugev emotsionaalne side parasjagu ka poleks. Mõistsin, et kui hüppan rutates uude suhtesse, ei anna ma oma pikaajalisele suhtele isegi võimalust. Pärast seda, kui kõik ära rääkisin, otsustasime, et lahendame oma probleemid ära. Lõppkokkuvõttes ma ei kahetse seda, sest see muutis meie suhte tugevamaks ja saime mõlemad teada, mida teineteiselt vajame ning kuidas suhet paremaks muuta.“ — Claire T.
Allikas: Women's Health
