Ütlemine “head tüdrukud või naised nii ei tee” paneb naisinimese end kohe ebamugavalt tundma ja ei hakata isegi analüüsima, miks siis nii on ja miks nii nõutakse/öeldakse, lihtsalt täidetakse reegleid, sest nii on lihtsam elada. Samas nõutakse ka teistelt samade reeglite vastuvaidlematut täitmist, sest nii ju peab. Mehed aga küsivad alati endalt “aga miks siis?” ja kui asi tundub loogiline, alles siis lepitakse piirangute ja reeglitega.

Kellele on siis kõige kasulikum truudus? Tegelikult meestele ju. Kui naine on mehele jäägitult truu, pole ju mingit võimalust, et ta peaks üles kasvatama teise mehe lapsi. Naisel pole ju vahet, mitme mehega lapsed on, kõik on ikka tema lapsed.

Naine jälle nõuab mehelt truudust, et see ei peaks hakkama kasvatama üles või vähemalt majanduslikult toetama teise naise lapsi, sest siis jääksid tema lapsed väiksemate ressurssidega.

Naised on tihtipeale kohe truudusereegliga nõus ja mehed ikka vaatavad vaikselt ringi, sest geene on ju tarvis rohkem laiali kanda. Naine ei hakkagi arutama, miks ta truu peab olema, sest nii olevat ju hea ja õige. Samas saades lapsi erinevate armastatud meestega on tõenäosus parimat geenikombinatsiooni saada hoopis suurem.

Tundub, et meie elu arenebki sinnapoole, et naine pole niivõrd seotud vaid ühe mehega ja lapsed on ka erinevate meestega, see rikastab meie geenipotentsiaali ja annab paaridele palju suuremaid kogemusi.