Lugeja muretseb: mees muutub mu vastu aina ükskõiksemaks — kas lihtsam oleks asjad pakkida ja lapsega lahkuda?

Naisteka Foorumisse kirjutas mures lugeja, kes oma suhtega kimpus on.

Ma ei saa aru, mis toimub. Mu mees on viimasel ajal muutunud, ta on mu vastu nii külm ja ükskõikne, elaks kui võõraga koos. Õhtuti kutsub ta minu asemel meie lapse enda kõrvale magama. Laps on aga juba sellises eas, et peaks ammu omaette ja oma toas magama. Mis kooselu see selline on, kui on vaid tülid ja mind on tarvis vaid siis, kui mingid vajadused tekivad? Elan temaga koos, aga siiski olen üksi.

Olen mitmeid kordi tema käest küsinud, kas midagi on juhtund ja miks ta nii tõre on — ta ei vasta. Raske on, ma tunnen, kuidas me tema pärast teineteisest kaugeneme. Kas sellel kõigel on üldse mõtet?