LUGEJA: Olin suhtes endast 30 aastat vanema naisega

Kirjeldaksin ühte seika oma elust. Omal ajal, kui olin veel 25, oli meil asutuse pidu. Noor mees, veri vemmeldas ja mul oli täiesti ükskõik, mida elu mulle ette söödab.

Juhtus nii, et tekkis mingi arusaamatu klapp ühe minust 30 aastat vanema venelannaga. Tal oli paar kuud jäänud pensionini. Maitsekas, hoolitsetud ja väga traksis oma vanuse kohta, sale. Finaal oli tormiline öö tema juures.

Hommikul kohvilauas tutvusin tema tütrega — see irvitas irooniliselt, aga sõbralikult. Mu värske “kasutütar” oli minust oma kümme aastakest vanem.

Kuna tee oli mulle juba selge, siis vahetevahel, kui häda käes oli, lippasin ikka sealt läbi. Lilled, šampanja jne.Tookordsed galantsused. Suhe kestis vist lausa paar aastat, kuni leidsin neiu, kellega hiljem päriselt kokku kolisin.

Kui olin kusagil 55 tuuris, kohtasin oma kunagist sõbrannat trammis. Ta oli minu arvutuste järgi siis kusagil 85 ringis — tõeline vanamemm, tundis mu isegi ära. Vahetasime paar sõna. Aga päris mitu nädalat kummitas mõte — tädikene nagu muumia, aga kunagi ma ju käisin teda magatamas. Mingi hästi segane virr-varr toimus ajudes. Lõpptulemuseks leidsin, et ikkagi oli tore — tema pakkus mulle oma elukogemust, mina sain koolitust ja piiramatult seda, mida ühele noorele mehele vaja on. Ei mingeid emotsioone, ei mingeid kohustusi.

Muuseas — selle noorikuga, kellega ma tookord kokku hakkasin elama, oleme koos tänaseni. Oleme üles kasvatanud ja ellu saatnud kaks toredat last. Ja tunnen ennast päris õnnelikult.

Loe lisaks: Paari suur vanusevahe — liidab või lahutab?