"Jälgi lisaks selliseid märke: kas abikaasa peegeldab end rohkem, s.t. imetleb peeglist? Kas ta paneb rohkem rõhku riietele, ehk on tekkinud uued nõksud, näiteks mansetinööbid ja muud põnevad enda ehtimise vigurid? Lõhnastamine?

Kas telefon ja arvuti vedelevad sinu haardeulatuses, või jäävad kuidagi kotti peitu? Kui koju tuleb, kas ruttab harjumatult kiirelt tuttu, sest tööpäev oli "väsitav"? Seda juba kirjutasid, et oma tööasju enam Sinuga ei arutata. Kas varem arutas? Kas vannituba on kuidagi rohkem kasutusse/moodi läinud?

Kui kõik need asjad, või ka pooled neist on jaatavad, siis on aeg rahulikult naljatoonis otsese küsimusega jalust rabada. Ja vaata otse silma seda tehes. Üldiselt ootamatu küsimus lööb jalad alt ja Sa saad aru, oma meest tundes, kas reaktsioon ütleb sulle üht või teist tõde.

Kui ongi suhe, siis ära torma ise kohvreid pakkima, pakid ikka tema kohvreid, mehed on mugavad, ega nad ootamatult ikka oma turvapesast nii väga välja tormata ei taha. Kui ise minema jooksed, on pea võimatu seda suhet päästa.

Ja siis soovitan sul oma kooselu eest võidelda, tavaliselt on mehed tagantjärele isegi õnnelikud, kui neil rumalusi teha ei lastud. Mida hiljem reageerid, seda raskem Sul on, seda rohkem on mees juba ümber vale näpu keeratud...."