LUGEJAKIRI | Minu õnneliku kooselu saladus: kodu kraamib palgatud koristaja ning mees on pesumasina ja triikrauaga sina peal
Lugesin Naistekast lugu "Naise õnneliku abielu saladus: koristan hea meelega mehe musta pesu ja rätikud tema järelt ära! On tüütu, aga peaasi, et mees iga päev rõõmuga koju tuleb!" ja see ajas mind muigama. Saan aru, et see on keegi välismaalane, aga jah, tean ka Eestis paljusid selliseid naisi.
Üks kunagine kooliõde isegi jagas seda artiklit oma Facebooki seinal ja kirjutas juurde, et tegelikult on see õige käitumine. Vägisi ei saa soorolle sassi ajada. Mind pani imestama, et ta isegi on kuulnud sõnast "sooroll", lihtsa mõtlemisega nagu ta on...
Ma ei ütle, et naine peaks käed rüpes kodus istuma, aga kindlasti ei pea olema ka kodumasin, kes kasutab oma mõtlemisvõimet vaid selleks, et koostada nimekiri, mis puhastusvahendeid oleks juurde vaja osta ning üksinda peitusemängu mängides otsima mööda korterit mehe kadunud sokke.
Oma mehega olen ühe katuse all elanud neli aastat. Meil on lihtne reegel - mõlemad annavad oma panuse. Ja kui midagi näiteks ära lõhud, selle ees vastutad ise. Näiteks eelmisel nädalavahetusel olid meil sõbrad külas ja õhtu käigus mees kogemata müksas ühe veiniklaasi maha. Ei olnud nii, et mina - va hea naisuke - torman kohe olukorda päästma ja kilde kokku lükkama, ei. Muudest olukordadest: prügi viib välja see, kes parajasti saab. Oma triiksärgid triigib ta ise, pesu ja nõude puhul ka üldisemalt mõlema rida.
Koristamine kui selline pole kunagi olnud mu lemmiktegevus. Ma vist ei tea kedagi, kes seda "hobi" reaalselt armastaks. Meediaski on räägitud, et aina enam palgatakse kodu koristama koristaja. Mõtlesin, et miks ka mitte. Meil käib paar korda kuus koristaja, maksan talle circa 40 eurot korra eest. Teeb korraliku puhastuse, märkab tolmukordasid teatud kohtades, mis mulle silma ei jää. Ja muidugi mu suurim vaenlane ehk vannituba, sealne koristustöö on paras peavalu, aga professionaali jaoks lihtne, see on tema töö.
Minu töökohas on mõned suguõed suured silmad teinud, kui olen rääkinud, et palkasin koristaja. Samas üks kolleeg hiljem küsis mult tema numbrit, mõtlesid oma perega, et proovivad ka.
Minu meelest on igand arvamus, et kodu peab ikka üldiselt korras hoidma naine. Mõtlen, kui raske on see veel väikeste laste kõrvalt. Mul endal pole veel lapsi, aga õel on. Seal aitab mees veelgi rohkem muude asjadega ja on näiteks ka köögis kuningas. Meie pere puhul vist köögi puhul nii kõrgeid tiitleid jagada ei saa, oleme mõlemad pigem sellised keskpärased söögitegijad. Aga midagi saame ikka meisterdatud.
Mõni mees võib ju muidugi arvata, et pesu või nõude pesemine on tüütu, rääkimata pliidi ees toimetamisest. Aga mis teha, ajad on muutunud.
