"Ma ei vihka meest, kes mind pettis, vaid naisi, kellega ta seda tegi!"

Ma ei tea, kuidas oma vihast üle saada, äkki kellelgi kogemusi või häid soovitusi. Nimelt siis eelmisel aastal hakkasin sebima ühe meesterahvaga ja küllaltki ruttu otsustasime, et oleme suhtes. Suhte algus oli küllaltki keeruline ja raske, härra pettis mind oma ekstüdrukuga ja tüdruk tuli mulle sellest rääkima. Loomulikult kui sellest mehega rääkisin, hämas ja valetas ta ilusti selle ära, kuidas eks tahtis, et mina tema maha jätaksin ja mõtles kõik selle välja jne. Värskelt armunud, olin küllaltki sinisilmne ja uskusin teda, sest usaldasin pimesi.

Veidi pärast seda, kui ma siis ise pisut joogine olin, magasin ta sõbraga, kuid poole seksimise pealt tuli mõistus koju ja lõpetasin asja ära. Ma ei teagi, miks ma nii tegin kas tõesti nii purjus, et ei andnud endale üldse aru või siis mingi alateadvuses olev kättemaks? Mõne kuu pärast tuli kõik välja, mehe silmis olin mina kõige hullem naine maailmas ja see, et tema oma eksiga korduvalt kainelt kokku sai ja “asju ajas”, see oli tühine selle kõrval, et ma purjus peaga teda petsin. Lisaks tuli veel välja, et ei petnud ta mind ühe eksiga, vaid lausa kahega.

Nüüd on probleem selles, et ma ei suuda vihast nende tüdrukute vastu üle saada. Alati olen arvanud, et süüdi pole mitte see, KELLEGA petetakse, vaid ikka petja ise. Aga olles ise petetu olukorras, ma lihtsalt tunnen väga suurt (liiga suurt) viha nende kahe tüdruku vastu. Ja ma ei tea kuidas sellest üle saada. Olen paaril korral linnapildis neid ka näinud, sellega kaasneb selline vihapurse, et pilt tahaks tasku minna. Kuidas vihast üle saada ja oma eluga edasi minna?