Majanduslik vägivald: mehed jätavad hoolimata suurtest sissetulekutest oma naise-lapsed näljapajukile
Armukade mees ei talu mõtet, et naine tööl käib, aga ise talle raha ei anna. «Ta võib nädalavahetusega 1500 eurot maha pidutseda, aga minul pole niigi palju raha, et poest lapsele piima ja leiba osta,» ütleb koduperenaine Tiina nukralt.
Kord käis Tiina koos mehega laupäeva õhtul baaris ja pakkis mehe teadmata kõik jäägid kaasa, et tal oleks lapsele midagi järgmisel päeval süüa anda.
Pealtnäha paistab villades elavate koduperenaiste elu nagu lust ja lillepidu, kuid tegelikult elavad mõned naised luksuse keskel ülimas vaesuses ja neid alandatakse iga päev. Mehe raha ei jõua pereni, vaid kulub tema hobidele ja luksuskaupadele, naise teenitud raha või säästud aga lähevad ühisesse eelarvesse. Küsimus pole ka ainult rikaste meeste naistes. Kuigi Eestis on Euroopa suurim palgalõhe ehk naised teenivad meestest keskmiselt kolmandiku võrra vähem, on enamiku naiste panus pere-eelarvesse suurem kui suurepalgalise mehe oma. Müüt leivateenijast ei kehti, sest suur osa mehi kulutab lihtsalt enamiku raha enda, mitte pere peale.
Seda probleemi ühiskonnas tunnistavad nii sotsioloog Ülle-Marike Papp kui ka sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Katri Eespere. “Mujal maailmas on seda vägivallaliiki palju uuritud, kuid Eestis ei ole mindud uuringutega süvitsi, selleks puuduvad poliitilised huvid,” tõdeb Papp. “Meil on majanduslik vägivald defineeritud vaid väikese lõiguna, kuid karistusseadustikus ei ole ühtki punkti, mis aitaks panna sellisele tegevusele piiri. Võib-olla ainult väärkohtlemise ja hooletusse jätmise eest on võimalik kohtusse anda.”
Advokaat Helen Hääl ütleb, et naise panus laste kasvatamisse ja kodu korrashoidu on abielulises kooselus võrdsustatud mehe ettevõtlusega. Seda saab võrdsustada mitteabieluliselt ka näiteks seltsinglepingute sõlmimise kaudu. Lisaks on naisel, kes kasvatab kuni kolmeaastast last ega saa tema hooldamise tõttu ise sissetulekut hankida, õigus ka endale elatise nõudmist (lisaks lapse elatisele). Seda võimalust kasutatakse aga ilmselt teadmatusest vähe.
Loe edasi Pealinnast
