Mees imestab: miks peab laskma suhtemõõnal lõppeda petmisega?

Naisteka aasta esimene pihtimus Ma petsin sind ja jätan su nüüd maha. Head uut aastat! sai palju tähelepanu ja tagasisidet. Ju puudutas paljusid! Vastukajaks kirjutas mees, kes ei mõista, kuidas on võimalik, et kaks täiskasvanud inimest ei suuda omavahel asju selgeks rääkida ja suhe lõpeb petmisega. Selgitage, palun!

Kui päris aus olla, siis on ka minul olnud “au” sellisega mõned aastad koos elada. Õnneks — päris ausalt võin öelda, ÕNNEKS, sai see suhe läbi.
See naissoost isik lihtsalt elas minuga mugavusest, sest koos on ikka lihtsam. Mina ei ole selline igal reedel ennast silmini täis lakkuv peoinimene, ometi tema oli selline. Ja armastas ta käia üsna tihti klubides “lantimas” nagu ta ise armastas mainida. Sellele ma hästi ei vaadanud, ometi kätt ette ka ei pannud, las käib kui tahab, eks ma aimasin et klubides toimub peale tantsimise muud ka. Ei saa küll 100%-liselt väita, et mind seal peteti, ometi aimasin halba hiljem. Tunnistada ta seda mulle ei julgenud, hiljem tuli ikka välja, et keegi meessoost isik oli ka meie voodis öö veetnud, kui mind parasjagu kohal ei olnud.

Miks? Seda ei teadnud ta isegi. Välja ma ta igaljuhul viskasin.

Ma ei saa aru neist, kes on võimelised oma kaaslast petma. Kas tõesti ei saa õigel ajal omavahel asju selgeks räägitud?
Miks peab laskma suhtemõõnal lõppeda petmisega?

Ma ei saa aru, mis haigus on käia ööklubis teisi vastassoost isikuid püüdmas, kui sul on kodus armastav kaaslane? Kas on raske see võib-olla rutiini hääbuv kirg taastada?

Tagatipuks tuleb välja, et inimene, kelle kodust välja viskasin on vahepeal lausa emaks saanud ja juba ka lapsega üksi jäänud, miks ma ei imesta?

Eks omamoodi kahjurõõm on ka, purunenud pere on just täpselt see, mis petjale on paras karistus. See üks “kirglik” ja keelatud seiklus on väga valusa hinnaga, mis jõuab kohale võib-olla aastaid hiljem.
Lapsest on küll kahju, sest mitte ükski laps ei peaks kasvama vanemaid jagades.

Sellised õnneotsijad lõpetavad varem või hiljem nagunii üksinda!

Minul on nüüd pere, olen õnnelik ja armastatud ning meil on mitu toredat pisipõnnigi.
Oleme koos üle elanud häid aegu ja ka raskemaid. See ongi normaalne.
Aga mul ei tuleks mõttesse — mitte kunagi, petta oma kaaslast!

Kui on probleemid, tuleb neist rääkida — KOHE! Mitte lasta neil paisuda. Pole ühtki probleemi, mida ei saaks ausa vestlusega lahendada.
Igal probleemil on põhjus ja koos saab ju välja mõelda, kuidas sellest üle saada.