Jälle on higised trenniriided kotiga esikunurgas, suur pott on pandud ilma loputamata keset nõudepesumasinat ja leivapuru on laual. Kas peaks häält tõstma? Käskima? Ähvardama lahutusega?

Psühholoogid kinnitavad, et ükski nendest variantidest ei toimi. Situatsioon on väga eluline ja partneri kombed võivad närvidele käia nii värskes paarisuhtes kui ka hakata ärritama pärast aastakümnetepikkust kooselu. Tavaliselt on küsimus pisiasjades: klassikaline näide on see, millisest otsast keegi hambapastatuubi pigistab.

Öeldakse, et partnerit pole mõtet üritada muuta. Kuid kui need higised trenniriided muutuvad pidevaks komistuskiviks, millest on raske üle saada, kas saaks midagi teha enne, kui lahutus on ukse ees? Kas saaks teist muuta kasvõi veidigi?

Kõigepealt peaks järele mõtlema, mida selle soovitud muutuse all mõeldakse. Ähvardamise või keelamisega saab panna kaaslast natukeseks ajaks oma käitumist muutma. Päris muutuse jaoks on vaja enamat. Õigeks muutuseks on tarvis enda tahet, ning see muutus põhineb hoiakutel ja väärtustel. Neid muutes on tulemused püsivad.

Mulle tundub nii

Kuidas saaks siis teise inimese väärtusi ja hoiakuid muuta või neid mõjutada?

Psühholoogid leiavad, et rääkimine ja arutelu on vanaaegne, kuid tõhus meetod. Siiski pole ükskõik, kuidas jutuajamist alustada. Kui alustada kõnelust teist kritiseerides või esitades nõudmisi, on tulemuseks riid ja rahulolematus. Paari riiud algavad tavaliselt samadest asjadest, käivad läbi sama protsessi ja nõnda käivitub ahelreaktsioon, mis alati kordub.

Tüüpiline on see, et oma soovid esitatakse sellisel moel, mida teisel on raske vastu võtta. Süüdistamine pole kunagi hea algus. Palju parem on anda teada, kuidas see sulle tundub, kui asjad on lohakile jäetud või vales kohas. Ütle, et sulle meeldib, kui asjad pannakse oma kohale, siis on nädala lõpus vaja vähem koristada, ja sa hindad seda väga, kui kaaslane sind selles aitab. Anna mõista, et tunned ennast halvasti, kui toad on segamini ning kogu korrashoid ja koristamine on sinu peal.

Räägi oma soovidest ja sellest, mida ise oled valmis muutuste heaks tegema. Kaaslasel on kergem sinu soove vastu võtta, kui need on esitatud tunnete kaudu.

Kooskõlasta, ära süüdista

Väga oluline on pakkuda teisele abi, et soovitud muutused teoks saaksid. Mine poolele teele vastu ja uuri kaaslase käest, mida ta sinult ootab. Tavaliselt töötab täpne kooskõlastamine ja kokkuleppimine: mina teen süüa, sina pesed nõud, reedeti koristame koos. Selline süsteem toimib ka lastega.

Kui kindlalt kokku ei lepita ja jutt jääb vaid nii-öelda peaks-tasemele, tekib võimalus ennast kohustustega mitte siduda. Kui näiteks laste ülesanded ja graafik on kirjas külmkapiuksel või teadetetahvlil, siis on kõigil selge, millal keegi lilli kastab või prügi välja viib. Kokkulepe on ka selle poolest hea, et sellega ei süüdistata kedagi. Keegi pole süüdi, on lihtsalt kokkulepe, et igaühel on kindlad kohustused.

Olgu muutus milline tahes, alati peab seda teavet edastama positiivselt. Paarisuhe on kooselu ja argipäeva toimetuste jagamine – mõlemad pooled peaksid olema huvitatud, et see sujuks ladusalt ja ilma riidudeta. Selle saavutamiseks on kokkulepe, millest kõik jõudumööda kinni peavad, hea tööriist.

Loe edasi Kodutohtri aprillikuu numbrist või portaalist kodus.ee

Kodutohtri aprillikuu teemad
* Tõhusa ajakasutuse saladused

* Togijad ja sonijad teki all

* Loovusega vähihaigele leevendust

* Mida teha, kui hammas murdub

* Abi apteegist: kuidas toita südant

* Kuidas mitte haigestuda insulti

* Oliivid: Vahemerest Läänemereni

* Tervis sinu kätes: su-jok

* Kas muuta ennast või teist?

+ SUUR ALLERGIA ERINUMBER!