“Meil on naisega kaks last. Tema viib neid hommikuti kooli ja ta tõuseb eriti vara üles, et end korralikult ära meikida ja parfüümi peale lasta. Ühel nädalavahetusel kui me poodides käisime, ta ei vaevunud endaga midagi tegema. Küsisin, et kas ta ei meigigi ennast enam ja ta vastas rõõmsalt, et ta ei taha selleks nädalavahetuseti aega raisata.

Tal on kindlalt kõrvalsuhe mõne meie lapse klassiõe või klassivenna isaga. Miks ta muidu niimoodi teeks? Tööl ta ju ei käi. Minu jaoks ka ei meigi. Kogu see asi ajas mind nii närvi, et ühel õhtul rääkisin oma õnnetust loost ühele naiskolleegile, kes on suurepärane kuulaja. Kuna ma olen oma naise peale vihane ja arvan kindlalt, et ta magab mu seljataga mõne meie poja sõbra isaga, siis otsustasin, et astun ka selle sammu.

Magasin siis oma naiskolleegiga ja oi, küll see seks oli ikka imeline. Lisaks oli ta meigitud ja nägi kena välja. Eks ma tunnen ikka süümekaid ka, sest naine ei ole mulle veel kellegagi vahele jäänud, aga miks ta siis peab selliseid märke endast jätma nagu tal oleks mõni vürtsikas kõrvalsuhe käimas? Oma mehe jaoks võiks ju ka ikka vahel vaeva näha! Jah, minu kõrvalsuhe kestab ikka veel, aga ma tahan sellele lõpu teha.”

Lugejad, mida teie soovitaksite sellel mehel teha?