Mees tunnistab: petsin, sest tahtsin head seksi ja mul oli igav

 (104)
Katkend raamatust "Petlik õnn"
Mees tunnistab: petsin, sest tahtsin head seksi ja mul oli igav
Foto: Panthermedia,Scanpix

Suhted on lihtsad. Või hoopis keerulised? Teoorias teame vast kõik, kuidas paarisuhe toimima peaks. Samuti teame kui palju haiget teeb teisele see, kui valetatakse, reedetakse ja petetakse. Miks siis ikkagi selliseid teid valitakse? Miks ei elata õnnelikult ning truult ühe ja ainsaga, kuni surm lahutab?

Miks tekivad kiusatused? Mida tunneb petetu? Mida mõtleb petja? Millised ohud varitsevad, kui ennast mõne afääriga seod? Kas peale petmist saab head suhet taastada? Kas truudus on võimalik? Nendele küsimustele otsitakse vastuseid läbi Eesti inimeste lugude 17. detsembril ilmuvas raamatus “Petlik õnn”. Nii mehed kui naised räägivad avameelselt sellest, kuidas salasuhted nende elu, emotsioone ja tõekspidamisi on mõjutanud. Sõna saavad nii armukesed, petetud kui truud inimesed. Oma kommentaarid lisab psühholoogiline nõustaja Anneli Salk.

Asi oli igavuses ja seksis

Uno oli 20 aastat abielus ning selle aja jooksul tekkis tal mitmeid kõrvalsuhteid.

“Väike ettekavatsus mul kõrvalsuhte loomiseks oli. Asi oli seksis ja igavuses. Abikaasa ei olnud seksiteemale eriti avatud, tal oleks nagu kompleks olnud. Tol ajal me ei arutanud seda, rääkisime alles kunagi hiljem, kui hakkasime põhjuseid otsima. Mu naine oli suhteliselt kinnine, kogu aeg käratas iga asja peale. Kisas mitte ainult minu, vaid ka lastega. Kui poeg näiteks jättis pluusi lohakile, siis ta pidi nähvama, aga saab ju ka ilusti öelda.

Seotud lood:

Tulen töölt ja kodus käib mingi närvitsemine, mulle ei meeldi selline asi. Kodu peaks olema koht, kus saab rahulikult olla.

Esimene suhe teise naisega tekkis juhuslikult rannas, väike pidu oli. Peolt läksime restorani ja kuna mul oli linnast väljas oma maja, siis sai pärast sinna mindud. Eks me olime purjus ka, see panebki teinekord asjad paika. Abikaasale ütlesin, et panin poistega pidu ja oligi kõik.

Kõik teised naised on leitud mõne peo käigus ja tavaliselt ikka joogise peaga, kainena väga harva. Kui oled teise naisega, on kõik uus ja huvitav. Aga mine tea- kui sa selle uuega elama hakkad, võib-olla tuleb täpselt sama teema jälle, mis eelmise naisega.

Tavaliselt valisin selliseid naisi, kes olid suhtes, et pärast ei tekiks mingit jama. Kindlat vahekorda ei plaaninud ma kunagi. Need naised ei soovinud ka rohkemat, sest olid enamasti kõik ise lapsega või abielus. Oli mitmeid üheöösuhteid, mõnega kohtusime kaks-kolm korda. Muidugi oli mu eesmärk neid suhteid varjata ja valetada. Varjatakse selleks, et tülisid vältida, ja kui see jääbki saladuseks, siis ei saa teine pool ka haiget. Pärast sa üldiselt alati kahetsed, aga kui seksi tahad, siis ei mõtle tagajärgedele. Küsimus kerkib üles alles siis, kui rahuldus on kätte saadud: oli nüüd seda vaja?

Need suhted andsid mulle vaheldust ja väga suur osa oli seksil. Suhtes on seks päris oluline asi. Oma naisega jäi see igavaks, tema poolt ei olnud üldse initsiatiivi. Teistel ikka oli, ma teadsin, et nad ise soovivad seda ka. Abikaasa puhul ma ei tundnud, et ta tahaks. Kui tuttavaks saime, siis muidugi oli teisiti, aga see hääbus paari-kolme aastaga. Saan aru, et temal on töö ja minul ka, aga seksi jaoks peaks ju aega leidma. Ei mäletagi, millal naine oleks tulnud, ümbert kinni võtnud või musi andnud. Oleks ju võinud natukene aktiivsust ja huvi üles näidata. Tema ei olnud huvitatud, mina uputasin enda töösse ja nii see läks.

Mul ei olnud konkreetset eesmärki teisi naisi leida, see nagu kujunes iseenesest. Sisuliselt on see alati sama rada, mingeid eredaid mälestusi mul neist naistest ei ole. Minu arust selline elu ei ole normaalne, aga kuna loodus nõuab oma, siis tuleb kuidagi hakkama saada. Mul ei olnud korduvaid suhteid, ikka alati oli uus. Üks umbes kahe aasta tagant ja suhe kestis umbes nädal-kaks. Kohtusime siis, kui mõlemal parajasti aega oli, põhiliselt pärast tööd. Ööbisime koos, kui olin kuskil peo peal, et põhjendada kodust eemalolekut. Mul ei tulnud mõtetki ära lahutada, tol ajal oli elu hoopis teine. Ka mu naine ei teinud minu teada ettepanekut lahku minna. Teatud süümepiinad mul abikaasa ees ikka olid. Ei olnud ju päris ükskõik — tundsin küll, et olen teda petnud.”