Mida mees sinust mõtleb? Siit saad teada!
Mida nad ka ei arvaks, meil on siiski vaja teada kogu tõde. Ning tegu pole mitte lihtsalt naiseliku uudishimuga. Peamised põhjused peituvad palju sügavamal.
Nendeks on:
1. Soov paremaks saada. Naiste enesehinnang on keskmiselt madalam kui meeste oma. See sõltub suurelt jaolt nende jaoks tähtsate inimeste arvamusest. Naised on hulga tundlikumad kriitika suhtes ning alati valmis end paremuse poole muutma.
2. Püüd leida endale sobiv partner. Kui esialgu on mehe tähelepanu üsna kerge endale tõmmata, siis veenda teda selles, et just sina oled see ainus ja ihaldusväärne, saab üksnes oma kõige paremaid omadusi ilmutades. Õigemini neid, mis on parimad just tema meelest.
3. Igatsus püsivate suhete järele. Oma hingepõhjas me teame (kuigi räägime sellest haruharva), et suhete edukus sõltub mõlema partneri käitumisest. Naised pöörduvad palju sagedamini kui mehed perepsühholoogide poole (80:20) ning on ka psühholoogiaalaste ajakirjade ja raamatute peamised lugejad. Oleme alati valmis kompromissideks ning järeleandmisteks perekonna heaks. Kui vaid teaks, millisteks kompromissideks…
Tõde on kusagil siinsamas…
Meeste versioon. Selleks et teada saada, mida mehed meist mõtlevad, võiks ju otse nende käest küsida. Ometi on see peaaegu et võimatu. Püüa küsida oma mehe käest, mida too naistest arvab. Tõenäosus, et saad ammendava vastuse, on nullilähedane. Enamik mehi näeb selles küsimuses varjatud ning lausa ohtlikku tagamõtet, seega käituvad nad vastavalt.
Meeste enamlevinud vastused:
- Kui sina oled minu kõrval, ei mõtle ma nendest üldsegi (ta vist kahtlustab mind).
- Aga miks sa seda küsid? (Ta võrdleb mind kellegagi, huvitav kellega?)
- Arvan, et sina oled parim! (Kohe hakkab peale — miks sa õigel ajal koju ei tulnud, miks sa ei helistanud, miks sa sokid maha loopisid…)
Nüüd püüa mees endast välja viia. Ja polegi tähtis, kes see mees on. Hästi sobivad nii isiklik mees kui ka lihtsalt tuttavad või kolleegid. Esita pretensioone, süüdista milleski, rõhu kohusetundele, seejärel puhke ootamatult nutma, kattes näo kätega. Sel juhul kuuled kindlasti mõndagi enda kohta.
Ometi sellest ei piisa. Enamik mehi annab kogu oma tunnete spektri edasi vaid paari sõnaga, mis pole just eriti objektiivsed.Seda saab ehk seletada sellega, et mehed pole tõepoolest võimelised üldistama või siis peavad nad tõega kõiki naisi äärmiselt individuaalseteks. Isegi konfliktsituatsioonides räägivad nad konkreetsetest inimestest ning konkreetsest probleemist.
Tuleb siiski ette ka mehi, kes on valmis maha pidama haaravaid vestlusi, kes vastavad heatahtlikult kõikidele küsimustele, kes räägivad oma mõtetest ja tunnetest, samas hoolitsedes ka sinu tunnete eest. Nendega suheldes on võimalik paljugi teada saada. Kuid tuleb kiirustada. Paari-kolme kuu pärast (maksimaalselt poole aasta pärast) on sellised mehed kadunud, nad haihtuvad, kusjuures koos raha, autode ja muude väärtasjadega.
Leidub ka teisi mehi, kes on sinuga samal mõistmise tasandil ning alati valmis aruteludeks. Nendega on aga see lugu, et ühel ilusal hetkel paluvad nad äkki, et sa … lubaksid neil kanda oma aluspesu või vahetaksid nendega ehteid.
Meeste õnn on lihtsam kui naiste oma
Siiski on midagi, mida me täpselt teame. Need on enamiku meeste teadvuses kinnistunud absoluutselt objektiivsed (meeste arvates muidugi) ettekujutused meist. Nendest räägivad nad meelsasti spetsialistidega tõsiste teaduslike uuringute käigus. Ning nendest andmetest piisab, et meie, naised, teeksime omad järeldused.
- Mehed on veendunud, et meie mõtlemine on väga omapärane.
Tõtt-öelda võrdsustavad nad „naise mõistuse” tavalise rumalusega. Kusjuures meeste arvates võib seesama rumalus täiesti rahulikult koos eksisteerida kõrge intellektiga erinevates sfäärides, ilmneda aga naiste ebajärjekindluses ja keskendumisvõimetuses.
Ainult naine võib — olles täiesti riides, meigitud ning soengus, uksest peaaegu väljumas — otsustada äkki, et sukkpükste värv ei sobi juukseklambriga ning tulla tuppa tagasi ja alustada kõike otsast peale. Loomulikult, meestel pole ju ei sukkpükse ega klambreid…
Tegelikult haarab naine palju rohkem detaile, on tähelepanelikum pisiasjade suhtes ning teda häirib väikseimgi ebakõla. Seejuures ei käi see ainult riietuse kohta. Püüd üldise harmoonia poole on naise psühholoogia võõrandamatu osa.
- Mehed kahtlustavad, et meil puudub igasugune huumoritaju.
Enamik 15-70-aastastest meestest on veendunud, et naised ei oska nalja heita ega humoorikaid olukordi tekitada.Muidugi, selliseid nalju, mida nemad naljaks peavad, ei oska me tõepoolest.
- Mehed kinnitavad, et oleme ise PMS-i välja mõelnud.
Miks? Aga sellepärast, et õigustada mingilgi kombel oma ebaadekvaatset käitumist. Mehed ei pea naise enesetunde kõikumist tsükli erinevatel perioodidel üldse tähtsaks.
Küllap oleme ise süüdi, sest ei tõesta seda neile veenvalt. Võib-olla peaks käituma veelgi ebaadekvaatsemalt ning demonstreerima tujude vaheldumist veelgi näitlikumalt? Siis saab neile ehk selgeks ka see, et kriminaalasjades, mis on seotud naiseliku agressiivsusega, loetakse PMS-i pehmendavaks asjaoluks…
- Mehed arvavad, et me ei oska mõistlikult raha kulutada.
Naistepesu osakonnas töötavad müüjad peavad iga päev nägema mehi, kes vihaselt tahavad teada vaid üht — kuidas saab selle kõige peale nii palju raha kulutada?
Kõikide meie kulutuste mõistlikkust saab tõestada kahel moel. Osta midagi sellist, mis kvaliteedi ja hinna poolest kokku ei sobi. Flanell, sits ja dermatiin — ning kanna kõike sellest valmistatut! Võte on veenev. Potents on habras asi ning mehed, eriti üle 35, on välistele tingimustele väga vastuvõtlikud.
Teine võte on väga lihtne. Ära võta meest endaga kauplustesse kaasa ning hinnasildid tiri enne koju jõudmist ära. Säästa meest, kui vastad küsimusele: „Kui palju maksis?”
- Mehed kardavad, et me teame nendest kõike.
„Kõigepealt läksin sõbrale appi, siis oli vaja viia ta vanaema haiglasse, hommikupoole aga…” Ta ei peaks nii palju fantaseerima — iga naine saab juba esimesest sõnast aru, et see kõik on vale. Mehi selline läbinägelikkus eriti ei rõõmusta. Nemad on veendunud, et on olemas olukordi, mil vale on parem kui tõde. Ning nad on veendunud ka selles, et selliseid olukordi ei ole võimalik vältida.
Loodus ise on hoolitsenud selle eest, et meil on suurepärane intuitsioon. Me eristame kümneid kordi rohkem emotsionaalseid seisundeid ning hääletoone, meil on suurepärane perifeerne nägemine ning väga hea haistmine.
- Mehed arvavad, et me ei oska tõeliselt sõbrustada.
Tõelised sõbrad, kellest laule luuakse, keda oma kehaga vaenlase eest varjatakse ning kellele oma viimane särkki antakse, on tõesti ainult meestel. Naiste sõprus kutsub neis esile vaid iroonia ja sarkasmi.
Küllap neil on ka õigus. Ei kujuta küll hästi ette naist, kes rõõmuga annaks ära oma Prada särgi. Samas erineb naiste sõprus meeste omast oluliselt. Meile on peamine suhtlemine, võimalus saada tuge ning jagada emotsioone. Sellega me tuleme hästi toime. Väikestele arusaamatustele aga püüame mitte tähelepanu pöörata.
- Mehed arvavad, et me tahame liiga palju.
Seetõttu oleme sageli rahulolematud ning esitame teistele inimestele liiga palju pretensioone. Just selles peitub peamine peretülide ja konfliktide põhjus (loomulikult meeste meelest).See on küll puhas tõde. Nimekirjas, kuhu on märgitud elus kõige tähtsam, on naistel tunduvalt rohkem punkte.
Üksteisemõistmine, soojus, õrnus, kindlusetunne homse päeva ees, head suhted lastega — kõik see (ja veel 10 punkti) kuulub peamiste perekondlike väärtuste hulka.
Mis on aga peamine meeste jaoks? Ühised huvid (pole oluline, millised) ja normaalne seks. Seega on nende õnn tunduvalt lihtsam.
- Allikas: Dobrõje Sovetõ
