· Öelge: “Pea kinni. See on vägistamine.” See võib vägistaja ära ehmatada.
· Hinnake olukorda. Mõelge välja, kuidas põgeneda. Kas ligiduses on teisi inimesi?
· Mõelge põgenemismarsruut välja. Katsuge ta tähelepanu kuidagi kõrvale juhtida ning põgenege.
· Tegutsege kiiresti, kui võimalik. Mida kauem te ootate, seda vähem teil on võimalust pääseda.
· Küsige eneselt, kui turvaline on vastu hakata. See on kõige olulisem küsimus. Naised, kes alguses vastu punnivad, taovad jalgadega, kiljuvad, suudavad edukamalt vältida vägistamist kui need, kes püüavad meest palvetega mõjutada. Lõpuks taandub aga kõik küsimusele: kas mees on relvastatud?
· Kui mees on RELVASTAMATA, siis on teil palju võimalusi, sealhulgas:
o füüsiliselt vastu hakata. Lööge teda vastu kõrisõlme, ajage talle näpud silma, lööge teda lambi või muu esemega või virutage jalaga. Võidelge ja katsuge siis põgeneda, kuna enamusel naistel on raske mehest jagu saada. Vastu hakkamine võib lüüa mehe verest välja ja näitab, et teiega tuleb probleeme. Hakake vastu vaid siis, kui see on turvaline. Kui see ei ole turvaline, ärge seda tehke;
o jookske ära. Ei ole häbiasi ohtlikust olukorrast põgeneda;
o öelge, et peate vannitoas käima ja lahkuge salaja;
o karjuge “tuli lahti”. Kui te lihtsalt appi karjute, ei pruugi inimesed soovida teiste asjadesse sekkuda. Tulekahju puudutab kõiki;
o Kasutage passiivset vastuseisu (oksendage);
o katsuge teda hirmutada (valetage midagi kokku, öelge, et teil on herpes või mõnu muu suguhaigus);
o proovige ta südametunnistusele koputada;
o püüdke võita ta usaldus ja põgenege siis;
o püüdke näidata end talle kui isiksust ja tuletage talle meelde, mis ta teile teeb. Öelge talle, et ta teeb teile haiget.
· Kui mees on RELVASTATUD, siis:
o püüdke teda veenda;
o proovige passiivset vastuseisu. Teie võimalused on piiratumad, kui mehel on relv. Kui te otsustate vastu võidelda, riskite eluga. Teil võib avaneda võimalus põgeneda, aga tehke seda vaid siis, kui see on turvaline.
