Näiteks Ben Affleck. Ta on olnud alati nunnu, aga tema tõeline kompuväärtus tõusis alles siis, kui ta võttis endale naiseks Jennifer Garneri. Või kes üldse teadis midagi Justin Longist, enne kui ta Drew Barrymore’iga semmima hakkas?

Uuringud näitavad, et see pole vaid Hollywoodi tegelastega kaasnev nähtus. Oklahoma Ülikooli teadlased tegid katse, paludes naistel kirjeldada oma ideaalmehe iseloomu ning näidates neile seejärel pilti mehest, kellel kõik need omadused väidetavalt olemas on. Kui katsealustele väideti, et mees pildil on lisaks ka vallaline, arvas neist 59%, et nad oleksid nõus temaga kohtama minema küll. Kui aga öeldi, et pildil oleval mehel on juba tüdruksõber olemas, tahtis temaga välja minna palju rohkem naisi — tervelt 90%.
Sellised veidrad uudised teevad natuke murelikuks — kas tõesti on naistes sügaval sisimas peidus õel meheröövel?

Ürginstinkt

Mõnede ekspertide sõnul on hõivatud meeste ihaldamisel igati loogiline seletus. Antropoloog Helen Fisheri arvates on selle juured juba kiviajas: “Hea paarilise leidmine oli siis elu ja surma küsimus. Kui su mees ei suutnud sind toita ja kaitsta, ei jäänud sa ka ellu. Seega — kui näed kutti, kes on vähemalt pealtnäha toimivas suhtes, hakkab tööle sinu aju koopanaise sopp. Ehk sinu alateadvus saadab sulle signaali, et tegemist peab olema päris okei kaitsja ja toiduhankijaga ning mehe ihaldusväärsusindeks tõuseb lakke.”
Mehed seevastu on teistsugused — uuringud näitavad, et nemad hõivatud naisi ei eelista. Ka see pole Fisheri sõnul üllatav: “Mehed ei pea väga palju oma ajusoppides kaevama. Instinktid hakkavad tööle kohe, vaid naisele peale vaadates. Nimelt otsis koopamees lihtsalt fertiilset naist, kellega oleks hea lapsi saada. Nii et ainuüksi kurvikate puusade nägemine teeb juba oma töö.”
Lisaks ürgsele kutsele võluvad võetud mehed osasid naisi ka seepärast, et nad näevad mehi romantilistes rollides. Suhteterapeut Deborah Dunn selgitab: “Me näeme, kuidas kellegi mees hoiab oma naisel käest või sasib ta juukseid ning meile tundub muidugi kohe, et tegemist on maailma kõige šarmantsema mehega. Mida me aga ei näe, on see, et ka tema krooksub, puuksutab ja vahib jalkat.”

Miks me siis kõik mehevargad pole?
Jah, mõned naised ajavad tõesti võõrale mehele kohe küüned taha, aga suurem osa suudab end siiski tagasi hoida. Isegi kui kolleegi peika on Zac Effroni täpne koopia. Asi pole üldse selles, et meile ei meeldiks võistlusmoment naine naise vastu. Lihtsalt — me oleme selliseks asjaks liiga väärikad. “Üldises plaanis tunnevad naised siiski teiste inimeste suhete vastu austust,” ütleb raamatu “All The Good Ones Aren’t Taken” autor Debbie Magids. “Rääkimata sellest, et naised muretsevad ka oma reputatsiooni pärast. Meil on oma karjäär, sõbrad, hobid. Milline tark inimene viitsiks oma elu võõra mehe lantimisega pea peale keerata?”