"Miks kolida välismaale? Eestis on ju kõige vingemad mehed!"
Esiteks on siin kõige vingemad mehed! See fakt tuleb lihtsalt elulises võrdluses välja. Mul on mõned välismaa elu kogemused. Elasin kõigepealt veidi aega ühe soome mehega Soomes. Mulle tundus see tol ajal suur hüpe elus edasi. Ma olen päritolult maatüdruk, üsna väikesest kohast, nii väikesest, et siin ei julge isegi öelda kust täpselt, sest pilt pandaks kohe kokku.
Aga lühidalt rääkides, tulin mõned aastad tagasi Tallinnasse riiete konstrueerimist õppima. Õmmelda ma oskan hästi ja lapsest saadik olen unistanud, et saan moekuntsnikuks ja millegipärast arvasin, et siis saan ise samal ajal ilusaks modelliks. Ma muidu olengi ilus, mehed mind küll kiidavad. Naised on ehk lihtsalt kadedad ja tunnetavad konkurentsi, siis nii palju ei kiida.
Soomlasega läks nii, et kohtusime juhuslikult Tallinnas, kui me sõbrannaga linna peal veiniõhtut pidasime. See some tüüp tundus maru viisakas ja viis mind tantsima kohe samal õhtul ja kohtusime järgmine päev ka. Ta on minust palju vanem ja ega ma ära ei armunud temasse, aga mõtlesin, et küll aastatega tuleb armastust ka. Ja raha tal on palju. Natukene jama oli see, et ma soome keelest eriti aru ei saa ja tema ei oska ka ühtegi teist keelt. Aga ta ostis mulle kingitusi ja lilli ja ikka suur romantika oli.
Mees ise armus ikka päriselt minusse, sest kutsus mu Soome elama. Ma haarasingi võimalusest kohe kinni. Õnneks me ametlikult ei abiellunud kiiruga, niipalju mul mõistust oli. Mul vanemad ka hoiatasid, et rikas mees on küll, aga ikkagi võõras ja õppigu ma teda enne paremini tundma ja mõelgu järele, sest ainult raha ei tee kedagi õnnelikuks. Mind aga teeb just raha alati õnnelikuks. Minu meelest ei olnud mul eriti millegagi riskida.
Kolisin siis pidulikult tema juurde Soome. Tal on seal Helsingis kena korter. Aga mis seal selgus, oli ikka paras pauk mu hingeelule. Oma kodumaal muutus mees järsku nagu teiseks inimeseks. Enam ei teinud kingitusi ega midagi. Naisekohustusi pidin täitma siis kui tuju oli ja siis ka kui eriti ei olnud. Ja siis selgus veel, et tal on seal lisaks kaks vene naist ka, kellega koos siis oleksime nagu tema naised olnud. Täielik segadus, ma ei saanud enam millestki aru. Ja kõige tipuks selgus veel, et tema raha tuleb seafarmist ja mina pean ka seal kuskil maaküla farmis tema heaks tööle hakkama. No vabandage. Mina olin ikka nii aru saanud, et tema teenib raha ja mina joonistan kodus kleidikavandeid, kuni moemaailmas läbi löön, ma olen ju loominguline tüüp lõppude lõpuks.
Igatahes selle mehega meie maailmad ei klappinud ja ma kolisin Tallinnasse tagasi, sõbranna juurde üürikorterisse. Hakkasin siis uut meest otsima, kes tagaks mulle võimalused minu isiklikuks arenguks. Soomlasi ma enam ei vaadanud, aga eesti mehed on kõik kogu aeg tööl.
Siis sõbranna sai kalkunifarmi tööle Iirimaal. Käisin tal seal külas, et vaatan äkki mõne rikka farmeripojaga mul klapiks maailmvaated. Alustasin otsimist tõelisest iiri paabist, seal neil mehepoegi jagus. Aga jälle tekkis keelebarjäär. Kuigi kehakeel on igal pool maailmas enam vähem sama, ma ikka ei suutnud kuidagi ühelegi kandidaadile selgeks teha millisest elust ma unistan.
Tulin siis maailmas pettununa Eestisse tagasi. Ja õigesti tegin! Kaua ma norutada ei saanudki, sest sattusin hiljuti ühte toredasse seltskonda, kus mul ühe väga normaalse eesti mehega jutt klappis. Temale ka meeldib kõige rohkem just Eestis elada.
Ja mis veel lahedam, tema sõbrale meeldib minu sõbranna. Me oleme niimoodi kahe paarina topelt kohtingutel käinud ja nüüd eile olime päris omaette ka. Olen ikka täiesti armunud! See mees on tõeline eesti mees, kõige kvaliteetsem kaup, mis ma näinud olen! Ta oskab ise maja ehitada, autot parandada, viis meid metsa jalutama. Ma algul sain šoki, et mina ja talvel metsa. Aga midagi toimus minu sees seal metsas. Ma hakkasin nagu aru saama, et tegelikult ma just sellist meest olengi otsinud ja praegu tundub mulle, et kõik on võimalik.
