Siis aga jäi ta mulle väga lamedalt vahele avatud kondoomipakiga ja kui talt selgitust pärisin, tunnistas ta, et on taas lausa kahe (!) oma eksiga aeg-ajalt seksima hakkanud. Viskasin ta pikema jututa välja, loomulikult. Kuid süda ei andnud rahu ja lõpuks tegin ma seda, mida ma varem pole teinud — otsisin oma mehe eksid Facebookist üles, lugesin nende blogisid ja sirvisin nende pildialbumeid. On hämmastav, kui palju infot inimesed võõrastele silmadele lugemiseks üles panevad.

See kõik ajas mind aga aina vihasemaks. Sest — vabandage väljendust — aga need mõlemad eided on lihtsalt jõledad! Neist üks tekitab mus sellist tülgastust, et tahaks ropsida. Ta on sotsiaalmeediasse riputanud endast intensiivse pilguga pilte, peamiselt portreefotosid. Ta on selline tüüpiline emo-moor, must lainer, piercingud, sinised salgud juustes… Aga kui tema pilte põhjalikumalt uurida, leiab ka mõned, kus ta täies ilus ja uhkuses peal. Kõik see tema 150 kilo.

Teine eks pole küll just 150kilone, aga jääb kah sinna 100 kanti. Mõlemad on lodevad, paksud, staatused alati midagi selles stiilis, kui väga erilised nad on: “No ainult mina olen nii kreisi, et segan kokku piima ja keefiri, LOL :PPP”

Ma polegi enam nii vihane kogu selle petmisakti tõttu, vaid mind ajab endast välja, et ta tegi seda mingite selliste õudukatega! Ah, nalja tipp: see 150kilone kasutab ühes suhtluskeskkonnas nime Tibukene. Oh, jah, muidugi! Kogu su 150 kilo ju karjub maailmale, et sa oled nii väga tibu sarnane. Ja et rõhutada, kui väike ja armas sa oled, lisa sinna veel ikka -kene ka otsa, juhuks kui keegi ei ole aru saanud, kui tilluke ja nunnu sa oled.

No ma absoluutselt ei mõista, mis mu meest selliste eitede juurde tõmbas. Ma võin mõista tema selgitust, et suhte alguses olid mõlemad naised normaalkaalus ja läksid paksuks, “sest hakkasid võtma pille”. (Jajah, pillid teevad paksuks. Mitte söömine. Ikka pillid.) See selleks, ju neil on seal tohutu hulga rasva ja rõveduse all ka, ma ei tea, näiteks tore huumorimeel, aga mina olen ju normaalkaalus, teen trenni, olen hinnatud oma erialal, saan endaga ise hakkama, ei arva, et peaksin end samastama mingite loomade või lindudega, seksis olen kah osav ja huumorimeel olla mul kah täitsa olemas.

Ja olgu meie probleemid mehega, mis nad olid, miks ta siis ometi küll nende rõvedike juurde läks! Kogu see petmisakt poleks olnud nii solvav, kui ta oleks valinud vähemalt ilusa armukese. Aga kaks vaala (sorri, vaalakest) minu asemel…? Ju tal on mingi rasvafetiš. Sellega ei saa ma võidelda — mul pole peaaegu üldse rasva… Ei tea, kas peaks kah hakkama “pille võtma”?