“Tavaliselt olen mina see, kes meie peres kõik õhtusöögid valmistab. Ma jõuan töölt varem koju ja hakkan kokkama. Abikaasa jõuab kohale umbes poole söögitegemise pealt ning hakab siis virisema, kui näljane ta on ja “millal juba süüa saab?” ning käitub nagu kasvatamatu jõmpsikas, kirjutab tulivihane ema Mumsneti foorumis.

“Ühel õhtul olin kaks tundi pliidi ääres rabelenud ja kuulanud tema lõputut jauramist sellest, et tal on kõht tühi. Panin talle toidu ette ja istusin temast üle laua. Mees istus ja sonkis kahvliga taldrikus ega söönud midagi.

Uurisin siis, mis viga on, ja selgus, et ma olin kastme tegemiseks kasutanud valesid tomateid — kaste oli liiga tükiline. Mees aga tahab ainult ilma tükkideta kastet.

Järgmised viis minutit nokkis ta dramaatiliselt kõik tükikesed välja, kuni siis lõpuks teatas, et tal polegi üldse kõht tühi ja jättis järele terve taldrikutäie äsjavalminud toitu.

Ma ei kasuta kunagi meelega minged toiduaineid, mille kohta ma tean, et need talle ei maitse, ega eelda siis, et küll ta sööma hakkab. Selles pole praegu üldse asi. Asi on selles, et ma nägin palju vaeva ja tegin talle värske ja tervisliku toidu valmis! Oleksin eeldanud, et selline pisiasi nagu tomatitükk täiskasvanud meest endast nii välja ei aja ja ta suudab toidu ära süüa hoolimata sellest, et see polnud valmistatud TÄPSELT nii, nagu ta oleks tahtnud.

Nüüd ütleb mees, et ma pingutan üle ja käitun lapsikult, sest ma olen tema käitumise peale tõesti väga pahane — ta ise käitub nagu tänamatu jõmpsikas! Olen ma tõesti liiga dramaatiline?”