Minu sõbrannad on nagu Eesti oma "Seks ja linn"
Tiina üle oli hea meel, ta tundus enda elu üle õnnelik olevat, aga kas need elud enam nii drastiliselt erinevad on, küsisin ma endalt seda mõttelõnga kuulates. Jah, ei ole ma ju elanud ei New Yorgis, ei Manhattanil ega jälginud, kui tihti keegi millise sokipaariga välja ilmub, aga ometi olen kursis seriaali tegelaste elu-olu keerdkäikudega. Mis on siis minu sõbrannadel teisiti kui „Seksi ja linna naistel”, hakkasin ma mõtlema.
Töö? „Seksi ja Linna” tüdrukutel on lisaks meestelembusele ka veel üks ühine näitaja — neil kõigil on huvitav, hästitasuv töö. Miranda-taolisi töönarkomaane kohtab siinkandis harvem, aga üldiselt on Eesti naised teinud tööalaselt ju võrreldes näiteks 80-nate lõpuga suure arengu. Peggy Bundy kombel diivanil lösutamine, varba keerutamine ja TopShopi helistamine ei ole meil laias laastus ju kunagi veres olnud ja ameti ära õppimine või ülikooli mineku ning hea töö saamine on pigem küll enda valik, mitte ühiskonna luba vajav tegevus. Nii nagu seal, nii ka siin — kui oled tubli naine, võid tööalaselt saavutada sama, mis mehed või isegi rohkem.
Kingad? Ei kanna me Blahnikuid, kuid kaval Eesti naine leiab ka kehval ajal võimaluse masendusperioodil osta mõni kaunis lohutuspluus või kingapaar. Parematel aegadel tormleme aga sõbrannade säutsumise saatel enne kohtingule või peole minemist alati mõne tunni poes, et leida uus kleit või kingad. Ja kui pood midagi ei paku või ajad tõesti rasked, leiame ennast peadpidi sõbranna põhjatus kapis sobramas. Ei ela enam paljud noored Eesti naised ainult mehe palgast ja armust ega 1 paar jalavarje iga aasta-aja jaoks.
Kohvikud? Mina ei kujutakski enam ette kohvikuid ilma sõbrannadeta või vastupidi. Ükskõik, mis uus kohvik ka Eestis avatakse, linnast sõltumata, tormatakse sinna ikkagi kontsaklõbina saatel. Uute toidukohtade menüütestid tehakse läbi ikka sõbrannade jutuvadina saatel, mitte kuttide seltsis. Meie kõige peenemates kohvikutes ei kohta muidugi Hollywoodi superstaare, aga see polegi vast elu peamine mõte. Olulisem on uudiste jagamine hea toidu ja mõne kokteili saatel.
Suhted? Hea küll, seksinäljas Samanthasid lippab siin ringi pigem üksikuid, aga lihtsalt üheöösuhtes olla ei häbene noored naised enam ammu. Seksikogemuste detailidesse kohvikutreffidel kohtudes ei laskuta, aga siiski, ükskõik kui vana või noor sõbranna ka on, meestemuresid ja -küsimusi leiab lõputult. Ja ka piinlikke-seikluslikke momente. Nii on näiteks ka minu sõbrannadel ette tulnud juhtumisi, kus peoõhtule lähevad ühe noormehe seltsis, aga hommikuks on nad juba uuega tutvunud ning järgmisel päeval jäetakse vana kus seda ja teist. Või üle tulnud elada ka see, kui minu parim sõbranna, kes oli käinud mitu aastat minu vennaga, teda petma hakkas. Ja lõpuks ka see, et ta minu vennaga uut elukaaslast pettis.
Toetav tunne? Parim osa. Ka siis kui istud lauas, kus parasjagu üks sõbranna turtsub teise peale, et miks too ta väikevenna voodisse ronis või kõik ragistamised, mis meil omavahel on - sõbrannad võtavad sind nii nagu sa oled. Neil on ükskõik kui suured rinnad sul on või kas sa oled kaalus juurde võtnud. Nad ei vaata sind halvustava näoga kui sa räägid, et teie uus pesumasin lihtsalt sööb sokke või saadab ühe paarilisest paralleeluniversumisse. Ja muidugi ei page nad 2 sekundiga teises suunas kui teatad, et nii hull tite saamise soov tuli peale, et KOHE oleks vaja.
Kokkuvõttes leidsin, et ei pea elama Ameerikas selleks, et tunda „Seksi ja Linna” fenomeni ära ka oma elus. Sel ei ole väga vahet, kes mis hetkel mehi vahetab või kui sätendava seelikuga ringi lippab. Meil on oma „Seks ja Linn” siinsamas, piisab ainult tahta! Meestele selline terve kommuuniga suhtes olemine muidugi alati ei istu, aga mis teha, kambavaim on õigesse naisesse lihtsalt sisse kodeeritud!
