Naine pettis. Meil on pere, lapsed. Abielu on kestnud 10 aastat, olen olnud normaalne abikaasa, karske, truu, viisakas inimene. Tahaks teada, mida naised petmise taustal ise tunnevad ja mõtlevad. Mulle on arusaamatu:
-miks muutub naine oma mehega eriti armastuväärseks kui teab, et järgmise päeva veedab salaja armukesega?

-kas paraleelselt armukesega ja oma mehega suguelu elamine peas vastuolu ei tekita?

-petmise kestel oli päevi ja perioode, kus isegi tagantjärele mõeldes oli naine minuga 110% rahul ja käitus minuga viisil, mis ei sobi kuidagi kokku teadmisega, et tal oli kuum salasuhe? Kuidas on see võimalik? Kas naine saab täiel rinnal ja südamest armastada korraga kaht meest?

-kui petmine ilmsiks tuli, asus naine seda ohtrate valedega ilustama? Miks?

-valus vale oli see, et naine ütles, et oli igapäevarutiinist ummikus ja vajas midagi mis teda lahti raputaks. Ütles, et sai mis tahtis ja nüüd teab, et tahab minuga jätkata. hiljem selgus, et suhtlus armukesega käis edasi.

-kui lõpuks pidi armukesega lõpetama, valas salaja pisaraid, aga kui mina petmisest teada sain, sai mu peale esimese asjana kurjaks, vabandus oli pisarateta ning tagasihoidlik.

-tagantjärele selgus, et naine oli nõus armukesest isegi rasestuma, kondoomi ei kasutanud!

-oma mehele on naine öelnud periooditi, et seksi ei taha parasjagu, kuna meie suhe pole turvaline. Samal ajal armukesega seksis tund peale esimest kokkusaamist - mis turvatundest saab juttu olla võõra inimesega seksima asudes?

-kui armuke suutis talle rohkem emotsioone pakkuda, siis miks ta ei lähegi armukese juurde?

Lugejad, andke nõu!