"Elan lapse isast juba 3 aastat lahus. Lihtsalt ei sobinud kokku. Üksikasju siin lahkama ei hakka.
Leidsin endale uue elukaaslase, kes hoiab mind ja mu last väga. Saan alati toetuda oma elukaaslasele, kui on mure vms. Laps on 7aastane ja käib vaid üle nädala nädalavahetusel oma päris isa juures. Samas kannab lapse isa mulle 100 eurot kuus lapseraha. Aga nüüd ongi mure..

Laps on pidevalt haige ja haiguslehtedel olen vaid mina. Vahel kuus isegi kaks korda. Näiteks see kuu kaotasin haiguslehtedele 90 töötundi. Olen lapse isaga sellest rääkinud, et kas kannab rohkem raha või siis on ise mõni kord haiguslehel. Tema aga ei ole sellega nõus, sest elab üksi ja kasvatab samuti üksi 13aastast last esimesest kooselust. Saan selles suhtes temast aru. Aga mina?

Tean, et mu kõrval on elukaaslane, aga ma ei saa temalt pidevalt nõuda, et ehk saad lapsele selle ja selle jaoks raha anda. Ta muidugi teeb seda kui palun, aga samas on lapsel ju isa olemas..

Riided ostan lapsele mina, kõik väljaminekud on minu kanda lapsega seoses. Lapsel ju läheb ka koolis raha. Kirjutasin lapse isale, et püüdku mind mõista. Tema aga ütleb, et olen muidusööja ja nõuan vaid raha juurde. Et ise elan kahekesi mehega ja ei saa hakkama.

Mida tegema peaksin? Samas on lapse isal oma firma, kus väidab et firmal ei lähe hästi, aga endal on kaks autot. Üks uhkem kui teine, nüüd ostis mootorratta. Samas käib vaid firmariietes oma pojaga.
Ühelt poolt püüan teda mõista, aga samas tema mind ei püüa. Mis peaksin tegema ja kas olen liiga nõudlik ja ise ei näe seda?"