“Olen oma mehe helluse -vastasusega juba päris hädas. Ma ise olen selline inimene, kes vajab kallistusi, hellistusi ja ilusaid sõnu ilma, et sellele järgneks seks.
Ma ei ole seda temalt kunagi nõudnud. Olen rääkinud, et mul on vaja rohkem tähelepanuavaldusi. Jutt tühja kohta. Asi on mind juba hulluks ajanud. Masendus kipub peale. Seksi ka ei taha.

Ta oli alguses rohkem tähelepanelik. Oleme koos olnud 3 aastat ja nüüd kui ise lähen kallistama, siis ta pobiseb, et “jälle hakkad ahistama või?”. vms, uigi see on rohkem naljaga öeldud, mind tõukab see ikka ära.

Teine asi on see, et ta ei arvesta minuga. Näide: teeb sõpradega plaani valmis ja siis ütleb mulle, et me läheme (olen ise kõrval, kui telefoniga räägib). Seda on ta kogu aeg teinud.

Ma ise olen ennast muutnud kõvasti tema suhtes. Ei ole näägutav naine vaid arvestan tema soovide ja tahtmistega. Sellepärast ei ole hakanud ennast ka peale suruma. Nüüd on aga hinges tühi tunne. Tahan hellust!"