Ma armastan oma abikaasat, palavalt, aga veel rohkem armastan ma seda, kui saan üksinda magada. Ma olen mitmel korral naljatlenud, et me peaks oma abieluvoodi kahe tavalise voodi vastu vahetama. Ja tegelikult, mis sellel ideel nii väga viga on?
Paarikesed saaksid ikka kaisutada ja intiimsusi jagada, aga kui on uneaeg, saaks igaüks end oma voodis rahulikult välja puhata. Omaette magades saame laiutada ja sipelda nii, et me kedagi teist ei sega.
Kui on magamisaeg, ei taha ma kaisutada ja palun ära hinga vastu mu kaela! Üks asi on seda öelda inimesele, kellega oled üheöösuhtes, aga oma abikaasale.. see on midagi muud.
Meil on hea suhe. Meil on maailma asjadest samasugune arusaam, aga ainuke asi, milles me kokkuleppele ei saa, on meie magamiskorraldus.
Olen väga kerge unega, iga väiksem asi võib mind üles äratada, näiteks abikaasa külmad jalad. BRRR! Tema aga arvab, et on armas enda külmasid koibi vastu minu soojaid jalgu soojendada. Ja siis on muidugi veel tekiprobleem.. mu abikaasale meeldib käed panna teki peale, mina aga tahan teki üle pea tõmmata, et ma ei kuuleks ta tüütut sonimist.
Nii pea kui ma hakkan magama jääma, vajun aina sügavamasse unne, hakkan juba imelist unenägu tegema ja NÄTAKI, olen üleval, sest mu abikaasa ei saa magada. Ta viskleb voodis nagu kala, kes on kuivale maale sattunud. Ma üritan silmi kinni hoida ja mitte ärrituda.
Teen ühe asja selgeks: ma ei väidagi, et ma olen ideaalne voodikaaslane, seni kuni ma magama jään, pean ma iga 10 minuti tagant pissil käima. Mulle meeldib ka, kui taustaks käib white noise ja olen väga tänulik, et mu abikaasa on selle omaks võtnud.
Abielu ilu, kas pole? Mõlemad üritavad teise erinevustega leppida. Sellele vaatamata tahaksin ma oma isiklikku voodit! Me oleme kaks aastat abielus olnud ja mu abikaasa arvab, et see, kui me magaks eraldi voodites, tähendaks, et me ei armasta teineteist.
Hetkel ma ei tunne, et ma sellest soovist üle saan, loodan, et ta nõustub varsti eraldi voodite kasuks!
Mida teie teeksite?
Allikas: Your Tango
