Niisiis aitaski just minu ilus lapsepõlv öelda vägivallatsejale tahtmatult jah. Kuidas see täpsemalt käis?
Mu vanemad said oma ajale kohaselt noorelt tuttavaks, neist sai üsna varakult paar ja nad abiellusid. Minusse talletus teadmine, et esimene armastus ongi see õige. See eespool kirjeldatud mees oligi minu esimene peika. Keegi polnud mulle varem samasugust tähelepanu osutanud, mulle niimoodi sügavalt silma vaadanud, kuumalt kallistanud. Armusin. See aga tähendas, et ta pidi järelikult olema see üksainus õige.
Mu vanemad on abielus ka täna, mis toona tõlgendus minu jaoks nii, et suhted on igikestvad. Koos minnakse läbi paksu ja vedela, tule ja vee. Mitte mingil juhul ei anta alla. Kõik takistused ületatakse koos. Kui ollakse kokku tulnud, siis jäädakse kokku. Tunnistan, et see muster saadab mind siiani ning kõik lahkuminekud on mõjunud mulle üsna rängalt.
Paksu ja vedela hulka kuulus minu mõistes ka tülitsemine. Igaüks meist kannab oma pagasit ning ka minu vanemad on aeg-ajalt sõnelenud. Kuigi nende vahelised sõnavahetused ei ole kunagi saavutanud taolisi alatuse astmeid, kui mees minu peal katsetas, oli minus muster, et vahel öeldaksegi halvasti. Ei tulda iseendaga toime ning elatakse see välja teise peal. Kuigi mehe sõnad lõikasid teravalt, rakendasin endale tuttavat mustrit nii kuuldud sõnad kui ka välja mõeldud vastulaused alla neelata ja pisaratena välja valada.
Ma tahtsin uskuda igavesse armastusse. Mul oli tugev eeskuju ees. Tahtsin uskuda, et tulen toime. Tahtsin uskuda, et asjad lähevad paremaks. Tahtsin uskuda, et nii on õige.
Muidugi püüdsid nii vanemad, ülejäänud perekond kui ka sõbrad-tuttavad mulle teistsuguseid võimalusi tutvustada. Kinnitasid, et nii ei ole õige. Korrutasid, et ma ei peaks laskma ennast niimoodi mõnitada, petta, alt vedada, ohtu seada ega ära kasutada. Kuid minusse salvestunud käitumismustrid olid võimsamad kui nende mu silmi avada püüdvad sõnad. Mõneks ajaks jäin oma murega täitsa üksi, sest väsisin nende õpetussõnu kuulamast ja nemad väsisid mind lohutamast.
Ühel hommikul ärgates oli miski muutund. Minu tahtmatust jah-ist vägivallatsejale sai tahtlik ei.
Igat meie käitumist tingib mingi uskumus. Paljud uskumused talletuvad meisse sõnadeta. On ju teada tõde, et sõnadega ei saa kedagi õpetada; ainult eeskuju õpetab. Püüdes mingit käitumist mõista, tasub alati uurida, milline uskumus seda tingib ning kust see uskumus pärit on. Sageli lubavadki just kõige üllamad uskumused meil endaga kõige inetumalt käituda.