On väidetud, et töö tegi ahvist inimese. Ometi poleks ahv hakanud end iialgi pingutama ning palmi otsa ronima, kui teda poleks ahvatlenud kuldsed banaanikobarad. Soovida, tahta, ihata — see on üks inimloomuse põhilisi omadusi. Soovid kujundavad meie eesmärke — nii kaugemaid (abielluda kuni 45-aastase miljonäriga) kui lähemaid (mahtuda taas oma vanadesse teksastesse).

Ja üldiselt jaguneb kogu inimkond kaheks -nendeks, kes teavad, mida elult tahavad ning nendeks, kes seda ei tea. Milles siis seisneb soovide alkeemia? Miks ühed naudivad täiel rinnal kogu maailma hüvesid, teised aga pühivad ämblikuvõrke oma täitumatute unistuste pimedast nurgast?

Naiste kolm kõige populaarsemat soovi:

1. Õnnelik abielu.
2. Ametialane edu.
3. Igavene noorus.

Esimene, teine ja kolmas

Vahel on väga keeruline vastata olulisele küsimusele: „Mida sa siis tegelikult tahad?”. Sirge arutluste tee viib ummikusse. Konkreetse vastuse asemel vastate midagi täiesti mõttetut — „A-a…, Ee-ee…” — või (mis on veelgi mõttetum) loete ette oma fantastiliste soovide hiigelnimekirja: „Tahan sama uhket autot kui sõbrataril, tahan jääda igavesti nooreks…”

Inimese teadvus on kui mitmekorruseline maja: esimesel korrusel on vanemad, teisel — sõbrad ja töö, edasi tulevad traditsioonid, hobid; veel on olemas pime ja põhjatu kelder — alateadvus.

Ning kõikide korruste ustel ripub silt: „Ma tahan”. Tormame ringi, teadmata, millist ust kõigepealt avada. Mõne ees seisame piinavates kahtlustes aastaid, mõistes lõpuks hilinemisega, et oleme kaotanud midagi tõeliselt väärtuslikku.

Teistesse murrame jultunult sisse, lootes paradiisi sattuda, ometi leiame eest vaid tühjuse. „Sa ei tea, mida sa tahad!” — väga kurb on seda kuulda enesele öeldavat.

Lahendus. Oleme harjunud sellega, et soovid on midagi stiihilist, midagi sellist, mis peaaegu ei allu loogilistele seletustele. Ja sama spontaanselt lubame endale midagi tahta või keelame selle hoopis ära. Seetõttu, nii paradoksaalne kui see ka pole, tunneme end sageli õnnetuna täitunud soovide pärast (enne uinumist söödud kook) ning ohkame kergendatult, kui mõned tahtmised ei täitu (pood oli kinni ja te ei saanudki oma kooki osta).

Ega asjata öelda — kartke oma soovide täitumist.

Klassifitseerige oma unistused nii, nagu te seda teete inimestega, tähtsateks ja vähetähtsateks.

Võtke märkmik ning kirjutage päeva jooksul üles kõik pähe turgatanud soovid. Igaüks eraldi lehele. Piiranguid ei ole, olete ju mitmekülgne inimene, nii kirjutagegi kõik üles: „Tahan välja magada”, „Tahan head šampust”, „Tahan rahu kogu maailmas”…

Seejärel „unustage” märkmik 3-4-ks päevaks ära. Kui aeg on täis, lugege tähelepanelikult kogu nimekiri läbi ning tõmmake sealt maha need soovid, mis on juba täitunud või need, mis pole enam aktuaalsed või kõlavad utoopiliselt. Järele jäävad need soovid, mis on teie jaoks tõepoolest tähtsad.

Soovide valem

Tähtis on mitte üksnes õigesti asetada aktsente oma soovide kuhilasse, vaid valida ka õigeid formuleeringuid.

Laste muinasjutud võlusõnadest ja loitsudest, mis muutsid konna kaunitariks ning vaiba lennumasinaks, polegi nii naiivsed. Õigesti formuleeritud mõte muutub eesmärgiks: see otsekui hajutaks udu, mis on kogunenud teie unistuse ümber. Täituvate soovide valem on lihtne ning koosneb viiest komponendist.

Lühidus on edu õde. Teie palav soov pole pikk kirjand, täis filosoofilisi arutelusid ning psühholoogilisi nüansse, vaid üksainus lühike lause.

Positiivne meelestatus. Keelatud on kasutada eitavaid konstruktsioone ning negatiivse alatooniga sõnu, näiteks: „hävitada”, „eemaldada”, „sulgeda”, lükata eemale”, „jätta maha”. Ärge väljendage oma soove eituse abil. Vale sõnastus: „Ma ei taha, et me mehega riidleksime”. Õige sõnastus: „Tahan, et me mõistaksime mehega teineteist”.

Vastutustunne. Soov puudutab üksnes teid, teie tegevust ning teie eesmärke. Teised inimesed võivad teie soovides figureerida, kuid vaid koos sõnadega: „kui”, „juhul kui”. „Tahan jääda rahulikuks, kui mu kallim on ihnuskoi”. Selle soovi vale formuleering kõlab: „Tahan, et mu kallim külvaks mind briljantidega üle”. Teiste inimeste tegude eest ei saa meie vastutada.

Terve mõtteviis. Las teie soovid mahuvad terve mõtlemise raamidesse. Fantastika, nagu: „Tahan, et kogu maailma mehed armuksid minusse” — pole vajalik eelkõige teile endale. Jätke ära soovid, mis on ilmselgelt täitumatud, ometi ärge ka liiga kergeid eesmärke seadke. Pidage meeles, et iga teie soov on samm edasi: „Tahan saada suuremat palka” ning isegi: „Tean, kuidas leida kõrgemapalgalist tööd”.

Reaalne aeg. Sõnastage oma unistus olevikku: „Ma tunnen, kuidas muutun vabamaks”, „Panen end (praegu) kvalifikatsiooni tõstmise kursustele kirja, nii saan parema palga”.

Minu soovil….

Nüüd tuleb kõige keerulisem — realiseerimine. Keeruline seetõttu, et tuleb teha jõupingutusi. Traditsioonilisse laisavõitu „tahtmisesse” ei kuulu aga sugugi aktiivne tegutsemine — kõik peab toimuma silmapilkselt, ootus on sarnane surmaga. Kino on meid ära rikkunud. Alles oli lihtne ja kena tüdruk — klõps! — ja ongi valmis supermodell. Kui teid on ära tüüdanud glamuursete illusioonide vahtimine, siis tehke tulemuse nimel tööd.

Distsipliin. Et soovid lööksid särama otsekui tähed teie võitude taevakaarel, ei tohi neid hetkekski unustada. Ometi ei hakka teekann, mida vaid oma pilguga sihite, iialgi keema. Kui igal õhtul uinuda hüsteerilise mõttega: „Jälle on üks päev möödas ja mitte midagi pole juhtunud!”, siis ei täitu teie soov mitte kunagi. Korrake oma soovi valemit rahulikult — sellest peab saama teie lemmik, otsekui kuulsa disaineri kleit teie garderoobis.

Optimism. Et soovid õide puhkeksid, on neile vajalik soodne atmosfäär. Tahta — tähendab nautida „ tahtmise” protsessi. Ärge häälestage end läbikukkumise lainele, kiitke end ka kõige väiksemate edusammude eest.

Ühiskondlik arvamus. Ilma teiste inimeste otsese või kaudse mõjuta soovid ei täitu. Teiste arvamus on võimas liitlane eesmärkide saavutamisel. Mida rohkem inimesi teab teie soovidest, seda keerulisem on teil neist loobuda. Boonusena võite leida asjassepühendatute hulgast mõttekaaslasi, kes aitavad teil (mitte ainult sõna, vaid ka teoga) soovitut võimalikult kiiresti teoks teha.

Huvi. Küllap olete märganud, et naised, kes on tõeliselt huvitatud kaalust allavõtmisest, õpivad lühikese aja jooksul pähe tabeli toiduainete kalorsuse kohta. Nendel on peas uskumatu arv mitmesuguseid dieete, tselluliidivastaste kreemide nimetusi, treeningute skeeme ning nad teavad ka, kus asuvad kõik linna taimetoidurestoranid. Huvitudes kõigest, mis ühel või teisel moel on seotud teie soovidega, õpite te tundma palju uut ning sõlmite hulgaliselt kasulikke tutvusi.

Intuitsioon. Olge valvel! Lood edu saavutamisest on tulvil „juhuslikke kohtumisi” ja „ootamatuid kõnesid”. Mida tugevamini olete oma soovis kinni, seda suuremad on šansid kohata vajalikku inimest, leida soovitud raamatut, sobivat organisatsiooni, tähtsat kuulutust, mis kõik võivad muuta teie elu. Reageerige tundlikult kõigele, mis teid ümbritseb. Vahel me lihtsalt ei märka saatust, kes istub meie ees, vaatab meid armunud silmadega ning liputab pidevalt saba, lootuses, et ehk ükskord ometi haarab keegi sellest kinni.

Kinnistage.

Pole juhuslik, et saatust mõjutavaid soove on tavaks soovida pühade ajal. Sellised „punased kalendripäevad” fikseerivad inimese teadvuses impulsi „muuta oma elu paremuse suunas”.

Ootamata aastavahetust või teisi riiklikke pühi, mõelge välja oma teatraliseeritud tegevus, mis kinnistab teie soovi. Olgu see midagi täiesti erilist ja vaid teile omast (mitte lihtne paberile kirjutatud soovi läbimälumine ja siis üle vasaku õla sülitamine).

Muutke imidžit, istutage puu, pange kõrvale hulk raha grandioosse peo jaoks, mille korraldate, kui mõeldu teoks saab. Peamine on „rituaali” ajal teada, et see pole järjekordne naiselik väljamõeldis, vaid peaaegu nõidumine, loitsimine, manamine — tõeline soovide alkeemia.