"Töötasin juba mitmendat aastat suurfirma kontoris, kus ei olnud just palju vastassoost kolleege. Kuna ma alati olin igasugu tööafääride vastu, siis enda peas olin valmis mõelnud juba ammu, et ei mina oma töökaaslastega deidi ja ega oma mehega samas kohas töötada ka ei tahaks. Aga elu oli nagu ta oli, juba pea kaks aastat olin oma eelmisest elust lahutanud ja nautisin täiel rinnal vallalise elu, mil tähelepanust puudust polnud, aga ei pidanud ka kellelegi võimalust andma. Nautisin tähelepanu ega osanud armastust enda lähedusest isegi otsida.

Kui täiesti juhuslikult ühel õhtul, olin just tulnud trennist, lugesin messengerist, et kolleeg oli mind kinno kutsunud. Kolleeg, kes oma eelmisest suhtest oli ka juba jupp aega laiali olnud. Kuna ma polnud ammu kinos käinud, siis kirjutasin, et tulin trennist ja hüppan pessu, tule seni korja mind peale. Samas polnud mul õrna aimugi, kas ta teab üldse, kus ma elan? Ma isegi ei mõelnud sel hetkel, et ta võiks olla midagi enamat kui lihtsalt sõber.

Kui olime niiviisi neli korda juba kinos käinud, hakkas tunduma, et ta otsib minult rohkem tähelepanu kui pelgalt kinosõprus. Kutsusin ta ühel neist augusti õhtutest enda aeda päikeseloojangut vaatama. Otsekohene nagu ma olen, istusin aiapingil kaksiratsi näoga tema suunda ja küsisin: "Mis sa must tahad?" Ta hakkas naerma ja suudles mind. Rääkis, et on mind juba pikemat aega kontoris jälginud, et kas ma siis ei märganud?

Kui mõni aeg hiljem otsustasin teda oma vanematele tutvustada, oli laua ääres ka mu õde, kes asjast juba teadis. Isa küsis: "Kust see peigmees nüüd järsku sulle ilmus?" Õde hakkas naerma: "Kuidas järsku? Kolm aastat teavad teineteist ju! "

Kõik, mida me koos järjest ette võtsime, sidus meid üha enam. Ühine sportlik hing ja aktiivne elustiil. Armusin, võiks öelda, et pole varem nii tugevaid tundeid tundnudki. Kirg oli meeletu ja on selline siiani, varsti kolm aastat. Töötame tänaseni koos ja ei sega tööd ega eraelu omavahel kokku. Küll aga kasutavad kolleegid ära seda, et me paar. Üritatakse läbi minu tema tööülesandeid kiirendada või helistatakse mulle kui teda kätte ei saada.
Ühesõnaga olen söönud oma sõnu, iial ei tea kus võib olla su elu armastus, ehk on ta su kolleeg ?"

Pane oma armastuslugu kirja ja saada see meile naistekas@delfi.ee, et saaksime koos rõõmustada selle üle, kui palju asju siin elus armastamist väärivad.

Parima loo jutustaja saab kingiks pakikese essence’i uue kevad/suvise meigikollektsiooni toodetega, kust võib leida näiteks wow-efektiga ripsmetuši, särapuudripaleti ja muud huvitavat.