Mõnede naksikamate olendite puhul kehtib see väide isegi 60. eluaastani. Et vananevad daamid ei ole meeste hulgas hetkel popid, sest nooremate seltskond paneb ennast ärksamalt tundma, siis tiirlevad ka 40-ndates mehed pigem veel esimeses ringis meheleminekueas naiste ümber.

Seega on noortel naistel tihti valida — endavanused rikkumata kraam või ärakantseldatud ehk teise ringi mehed. Minu isiklik sümpaatia on pigem kuulunud nooremale soole. Puhtalt seepärast, et teiste tekitatud traumade ravimine ei ole mulle tundunud huvitava väljakutsena. Et täis soditud paberilehelt midagi head leida, peab hoolega otsima. Parem siis juba alustada puhtalt lehelt ning kirjutada sinna midagi ise. Nii nagu mulle meeldib.

Meestega, kes ei ole varem pikaajalises suhtes olnud, saab muidugi palju nalja, sest nad ei tea lihtsamaidki salajasi reegleid. Näiteks kui teil olid õhtuks plaanid, kuid juhtumisi helistab mehele sõber, kes kutsub ta pubisse õlut jooma, siis leiab aset järgmine dialoog: mees: „Mind kutsuti linna, ei teagi, mis teha?“, naine: „Tee nagu soovid, mulle sobivad mõlemad variandid.“

Mõte sellest...
... et oled kellelegi kasuvanaemaks ise emarollis olemata, on ikkagi veidi häiriv.
Suhtekogemust mitte omav mees õhkab kergendatult ning tormab pubisse, aimamata, et naised ütlevad sellist asja lihtsalt viisakusest. TEGELIKULT sobib ikkagi variant, et mees jääb koju, kuid naine tahab, et mees seda ise otsustaks. Suhtes olnud mees ilmselt aimab, et selle lause taga on mingi nipp ning pärast pubist koju saabumist võib teda õnneliku naise asemel ees oodata hoopis pahandus. Samas on võimalik suhtes mitte olnud inimesega on võimalik kõike teha n-ö uuesti. Kui ehk endal oli paha tunne, et eelmise puhul sai liiga palju pinda käidud pubitamiste ja sõprade osas, siis puhtalt lehelt alustades on võimalik mitmeid tülisid ennetada ning ette targem olla ja oodatagi õnneliku naisena kodus ja lihtsalt mitte tänitada.

Mõte, mis ka vanematel meestel meeles mõlgub — püüd teha asju teisiti ja paremini kui eelmisel ringil. Seega ei ole mina lõplikult oma meeli sulgenud ka inimese ees, kellel on varem olnud pikaajaline suhe või varasemast kooselust laps. Esimene võib tähendada, et kunagi nooruses tehti vale valik ning vanemana lihtsalt kasvati lahku, teine on muidugi keerulisem ning tuleb olla ettevaatlikum, sest kui laps uude inimesesse kiindub, siis võib lahkuminek olla tema jaoks taaskord raske.

Lapsed varasematest eluetappidest võivad suhteellu tuua muidugi huvitavaid nüansse mõlemale soole. Paljud naised kardavad, et üksikemadena ei taha neid keegi. Samas olen kuulnud mehi avaldamas arvamust, et lapsega naine ongi hea. See on nagu shortcut pere loomiseks. Naise esimesed rasedusprobleemid on olnud kellegi teise kanda ning naisel on kogemus lapse kasvatamiseks olemas.

Ent kui oled 30-aastane naine ning annad võimaluse umbes 40-aastasele mehele, kes väidab, et tal on laps, siis tasuks üle küsida, kui vana. Nimelt taipas üks mu sõbranna alles mõned kohtingud hiljem, et käib väljas mehega, kellel on 20 aastat vana laps, kellel on omakorda laps. Iseenesest ei ole ju hullu, kui mees on vitaalne ning mõttelaadilt nooruslik, kuid mõte sellest, et oled kellelegi kasuvanaemaks ise emarollis olemata, on ikkagi veidi häiriv.

Selline kogemus paneb taaskord endalt küsima — pigem noor ning rikkumata ja eraeluliste üllatusteta? Sõbrannadega teema üle arutades jõuame alati sarnasesse surnud ringi. Plusse ja miinuseid on mõlemal. Kokkuvõttes olen alati taandunud armastusele, sest kui tunded on õiged, siis ka 20-aastane vanusevahe on ületatav suurus. Kui tunded välja ei kanna, siis ei ole vaja kaaslase puhul isegi oodata tema vanaisa staatust, vaid tekib soov nägeleda isegi tema lastetuse pärast.