Oled perevägivallaohver? Seisa enda eest!

Kuigi perevägivallajuhtumid moodustavad vägivallakuritegudest peaaegu kolmandiku, pöördub justiitsministeeriumi hinnangul politseisse vaid iga kümnes ohver.

“Vägivallakuritegude varjatus on väga suur,” tõdeb justiitsministeeriumi suhtekorraldaja Diana Kõmmus, “näiteks pereringis toimuvaga pole tihti ei ohver ega ründaja huvitatud politsei teavitamisest ning vägivallast teadlikud inimesedki leiavad sageli, et tegu on peresisese asjaga, mis tulebki lahendada pere sees.”

Mõned faktid

• Koduvägivald on peamiseks surmajuhtumite ja raskete vigastuste tekitajaks 16-44 vanuste Euroopa naiste hulgas

• Rootsis, Saksamaal ja Soomes on vähemalt 30-35% naistest vanuses 16-67 kannatanud füüsilise või seksuaalse vägivalla all

• Lisades psüühilise vägivalla, on kannatanute arvukus 45-50%

• 12-15% on naistest pidanud taluma kuritarvitamist kodus pärast 16ndat eluaastat.

Enamasti on perevägivalla struktuur kõikjal maailmas sarnane — 90% ohvritest on naised, kellest paljud ei julge politseisse pöörduda. Sagedamini on põhjused, miks ohvrid ei pöördu politseisse, seotud just hirmu või valehäbiga. Tihtipeale on ohvrite teadlikkus perevägivallast madal ning nad ei tea, kust abi otsida.

Kodulehe www.naistetugi.ee andmetel vaikivad lähisuhtevägivalda kannatavad naised sageli oma probleemist, kuna nad ei saa kindlad olla, kelle poolele ühiskond asub. Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks näiteks tänava-vägivallaga, mida sageli peetakse tõsisemaks ehk tõeliseks kuriteoks.

"Sageli on mitteteatamise põhjuseks ka n-ö emotsionaalne ja materiaalne sõltuvus väärkohtlejast,“ sõnab Kõmmus, „kindlasti mõjutab teavitamist ohvri usaldus politsei vastu."

Kõmmus rõhutab, et igasugune vägivald on lubamatu ning kindlasti tuleb sellest teavitada politseid. Eestis annavad abivajajatele nõu varjupaigad ja erinevad abitelefonid.

Kuidas käituda?

Kui sa oled langenud perevägivalla ohvriks, on sinu esmaseks mureks mõelda enda ja oma laste ohutusele. Mõtle läbi põgenemisplaan — kuhu minna ja kuidas.

Usalda oma instinkte: kui sul on tunne, et sa oled ohus, siis on üsna tõenäoline, et sa seda tõesti oled. Püüa pääseda ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik.

Kui oht on käegakatsutav, saad kutsuda politsei ja paluda end viia varjupaika.

Kui sul on vigastusi, hoolitse selle eest, et saaksid esimesel võimalusel arstiabi. Jälgi, et vigastused dokumenteeritaks (nt traumapunktis, politseis). Sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemal kohtuprotsessil. Kui sa ka leiad, et tõendeid pole vaja, sest sa ei taha algatada kohtuasja, võib sinu arvamus kunagi hiljem muutuda.

Kui vägivald on korduv, aruta vägivallavabal perioodil oma lastega, mida nad saaksid teha, kui peaks toimuma uus vägivallajuhtum. Küsi nende arvamust ja soove, mida tuleks ette võtta. Anna neile võimalus end tühjaks rääkida.

Emotsionaalset tuge saad ka üleriigiliselt tugitelefonilt 1492.

Kõmmuse sõnul eelistatakse nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides hinnata koduvägivalla ulatust erinevate uuringute abil, kus küsitakse inimestelt nende vägivallakogemuste kohta. Eestis on hetkel üks selline käimas ning justiitsministeerium loodab tulemused avaldada järgmise aasta alguses.

Mullu vähenes politseile teada antud peretülide arv (sh perevägivalla kasutamised) võrreldes 2007. aastaga pea 15%.
Viimati avalikkuse ette jõudnud Toomas Sildmäe ja Merle Palmiste juhtumid pole esimesed meediasse jõudnud koduvägivalla lood, mis seotud kuulsustega.

"Olen iga asja pärast peksa saanud. Kui ütlesin talle, et armastan teda kõigest hoolimata, vedas ta mind maja esimesele korrusele ja peksis. Ootasin hirmuga, millal ta mind maha lööb." Nõnda pihtis viis aastat tagasi Eesti Päevalehes anonüümne perevägivalla ohver. Hiljem selgus, et tegemist on Aivar Pohlaku tänaseks endise abikaasa Signega.

Aivar Pohlak ei jäänud naise süüdistustele võlgu, teatades, et hoopis tema on olnud aastaid koduvägivalla ohver. "Ma ei mõtelnud kunagi, et see on perevägivald, kui Signe ründas mind raske keeglikurikaga — see oli kingitus, mis seisis meie magamistoas, ja ühel hetkel peitsid lapsed selle ära, sest kurikas oli liiga sageli ema käes," kirjutas Pohlak Postimehes. "Ma ei mõtelnud kunagi, et see on perevägivald, kui naine lõi mind lähenemise eest kubemesse ja vigastas peenist nii, et see oli üleni tumelilla."

Neli aastat tagasi teatas endise kaitseministri Andrus Ööveli eksabikaasa Anu Õhtulehe veergudel, et 18 mehega kooselatud aastat olid õnnetuimad tema elus. Anu väitis, et abikaasa oli füüsiliselt vägivaldne. "On ette tulnud. Ehk tuleb see sellest, et inimene on õppinud poksima," väitis Anu ühes intervjuus ajakirjale Kroonika.
Vägivaldsuses on oma eks-abikaasat süüdistanud ka Inno Tähismaa, kes on korduvalt oma blogis kirjutanud, kuidas eelmine abikaasa Ingrid Tähismaa teda peksis ja alandas.

Tartu Naiste Varjupaigast ja Tallinna Naiste Kriisikodust Delfi Naisteka küsimustele vastuseid ei saabunud.