Paljud naised, kellel on romaan abielus mehega, loodavad, et ühel päeval ta tuleb oma pere juurest ära. Aeg aga läheb, mees toidab oma armukest lubadustega, ning mitte midagi ei muutu. On mitmeid põhjusi, miks ta ei saa astuda seda otsustavat sammu.

Raha

Meestel on sageli just rahaga seotud põhjused ette tuua. Kord on neil naisega ühine äri, kord on kogu vara naise nimele kirjutatud, kord on neil hüpoteek. Ning üldse, pärast lahutust jääb mees paljaks kui püksinööp. Ta asub kallimat anuma, et too veidi ootaks. Saab kõige eeltooduga ühele poole, ning siis võib juba igavesti kestva abielu sõlmida. Millised on siis šansid, et kõik lõpebki õnnelikult? Praktiliselt nullilähedased. Kui mees ei valeta ning tõesti sõltub kõiges naisest, olgu see äri või korter või mistahes veel, siis kust võtab ta raha, et olukorrast välja pääseda? Kui mehel pole sellele küsimusele veenvat vastust, siis õnnelik lõpp ei saabu iialgi.

Laste pärast

Abielumeeste lemmikjutt kõlab nii: „Oleme naisega täiesti võõrad teineteisele. Mina armastan üksnes sind ning tahan olla koos sinuga, kallim, kuni surm meid lahutab. Ent kuidas jääb siis lastega? Meie lahutus oleks nende jaoks šokk, naine ei lubaks mul siis enam nendega kohtuda. Kallis, tuleb veidi oodata, kuni väikseke kasvab veidi (läheb kooli, lõpetab kooli, astub ülikooli — see x päev võib lõputult kaugeneda). Seejuures ei mäletagi need armastavad isad sageli, mitmendas klassis laps käib, millal tal on sünnipäev ja milliseid multikaid armastab. Laps on lihtsalt kaitsekilp, kellega truudusetu mees ennast varjab, et armukest enda juures hoida. Mida siis nüüd teha? Naine peaks andma mehele lõpliku tähtpäeva, millal too peab lahutama, seejuures lapsele valu valmistamata. Seejärel tuleb aga otsustada, kas sellised tingimused rahuldavad.

Hirmutunne

Mehed vaid näivad tugevate ja kartmatutena. Tegelikult kardavad nad kohutavalt muutusi. Lahutus tähendaks kogu elu segipööramist. Nad kardavad naise reaktsiooni, tema pisaraid ja hüsteerikat. Kardavad, et teda ümbritsevad inimesed ei kiida sellist käitumist heaks. Kardavad, et harjumuspärane elu lendab kuradile. Kardavad, et tuleb hakata lahendama tervet hulka probleeme — kus hakata elama, kellele jääb koer, mida öelda lastele, kuidas hakata alimentidest kõrvale hiilima. Probleemid, probleemid… Et neid lahendama hakata, peab mehel olema võimas stiimul ning veendumus, et uues elus ootavad teda piimajõed ja pudrumäed. Vähemaga ta lihtsalt ei ole nõus. Ning kui suhted „teise naisega“ kestavad juba pikemat aega, mees pole aga veel otsustanud oma hirmudega võitlusse astuda, siis tähendab, et need suhted polegi talle eriti tähtsad ega kallid.

Tal on niigi hea

Nüüd oleme siis jõudnud peamise põhjuse juurde, miks mees peab oma armukest, aga naisest lahutama ei kiirusta. Mehele lihtsalt sobib nii! Armuke võib olla voodis hea, naine aga teeb hästi süüa. Eraldi võttes on mõlemal omad puudused. Kokku tuleb aga üks ideaalne naine. Kui üks neist kukub kapriisitsema, võib alati ukse enda järel kinni lüüa ning leida lohutust teise kaisus. Võib sõbrale kurta: „Tiiu käib mulle närvidele. Ähvardab naisele kõik ära rääkida. Ilma minuta ei oska nagu eladagi“. Alltekst on selge: „Vaata, kuidas naised mind tahavad, kui äge kutt ma olen!“ Ja mida peaks siis naine tegema? Ootama, kannatama ning lõputult lootma? Tegelikult, mida kiiremini sellisest mürgisest suhtest välja rabeleda, seda suuremad on võimalused kohata tõeliselt väärikat meest.

Allikas: Darja, november 2016