Laste tegelik isa sõitis end surnuks

Nad hakkasid tihedamalt suhtlema aasta eest. Elame väikeses kohas ja tean seda naist hästi. Töötab kohalikus poes müüjana ning tal on kaks väikest last (praeguseks on üks kaheksa-aastane,teine viis). Tema laste isa oli kohalik eluvend, keda kainena nägi harva. 2008. aastal sõitis ta autoga teelt välja vastu puud ja hukkus.
Ja ühtäkki hakkas mu äsja keskkooli lõpetanud poeg mullu selle naisega suhtlema. Tuttavad rääkisid, et nad käisid kohalikus kõrtsis koos pidutsemas, jalutasid koos. Oeh. Küsisin poja käest, miks ta selle vanema naisega suhtleb. Poeg punastas ja seletas, et nad on lihtsalt sõbrad.

“Sõbrad” abiellusid

Nüüd aasta hiljem on “sõbrad” siis abielus. Minu poeg kasvastab võõraid lapsi. Ja mis kõige hullem, poeg peab ju meeletult rabama, et pere üleval hoida. Naise müüjatöö ei too suurt midagi sisse.
Poeg läkski kevadel juba Soome tööle. Et seal palk suurem. Käib kuus kord või kaks kodus ja siis istub kodus ja kussutab naisi ja lapsi. Mis elu see on? Ta on minu ainuke poeg ja mul on kahju, et nii läks. Ma ei taha olla õel ämm, aga see olukord pole minu meelest normaalne. Olen üritanud selle naisega, kes minust vaid 7 aastat noorem, läbi saada, kuid mul pole temaga eriti millestki rääkidagi. Olen ise pedagoog, tema lõpetas kunagi vist mingi kutseka, täpselt polegi aru saanud. Olin kindel, et minu pojast saab tubli inimene, kes õpib korraliku ameti, kuid nüüd pole ta kooli jõudnudki. Ta ei
saakski, vaja ju peret üleval pidada.

Külas tavaline peremudel

Kohalikud meie perekonnast vist väga imelikult ei arvagi. Maakoha värk, kahjuks ongi palju kummalisi peremudeleid. Kes saab 16aastaselt lapse, kes vahetab kolmandat korda kaasat, kes abiellub endast tunduvalt vanema naisega… Üks kohalik argipäev kõik!