Olen 22-aastane noor abielunaine. Kuni pulmadeni olin süütu. Tean, et see kõlab imelikult, aga olen pärit kristlikust perest ja mind on nii kasvatatud. Mu mees muidugi ei olnud enne abielu süütu, aga oli nõus kuni pulmaööni ootama.

Abiellusime eelmise aasta talvel. Pulmaöö oli minu jaoks tõeline õudus, sest mul oli valus ja ma ei suutnud seda nautida, mida mees teeb. Hiljem asi paranes, aga sellegipoolest ei arva ma, et seksima peaks iga päev või lausa mitu korda päevas. Mees aga üritab igal võimalusel...

Meie suhtesse on sellepärast tekkinud palju pingeid. Mees ütleb, et kui ta ei saa piisavalt seksi, läheb ta stressi. Mulle jälle tekitab see stressi, et ta kogu aeg seksi soovib. Mitte ainult stressi, viimasel ajal on mind vaevama hakanud suur süütunne. Mees küll pole otseselt seda öelnud, aga mulle tundub, et mul on midagi viga. Igalt poolt loen, kui oluline on seks suhtes, aga mina seda nii ei tunne. Minu jaoks on hoopis olulisemad muud asjad. Mul ei ole tõesti vahel ka seksi vastu midagi, aga ma lihtsalt ei suuda end sundida seda tegema iga päev, ma lihtsalt ei taha.

Kas keegi on veel sellises olukorras olnud? Kas oskate soovitada, mida teha, et me mehega mõlemad rahul oleksime?