Õudne avastus: mu mees on teinud endale seksiportaali konto!

Ma pean end üldiselt avatud silmaringi ja ellusuhtumisega inimeseks. Me oleme mehega isegi mõned aastad nn “avatud suhet” proovinud, sest ma olen olnud seisukohal, et nooruses tuleb ringi vaadata ja kõik asjad ära proovida, et end mitte kuldses keskeas surnud punktist avastada. Ka meie sekselu on olnud lõbus ja mänguline ning ma olen tõesti arvanud, et kogu meie kooselu ongi ideaalilähedane — no vähemalt osa, mis puudutab seksi.

Siis aga laenasin ma ühel päeval oma mehe arvutit. Korraks, et arved ära maksta. Loomulikult ei ole ma ka mingi nuhkija-tüüpi naine — ma pean oma privaatsust väga oluliseks ja käitun ka teistega vastavalt. Kõigi nende kooselatud aastate jooksul pole ma tõesti kordagi oma mehe sõnumeid lugenud või tema kirjakasti nina toppinud. Ja arvutigi võtsin ma tema loal ja tema silma all. Ning see, mis ma nägin, šokeeris mind.

Tal oli avatud iha.ee portaal!

Ma ei ole ise seda lehekülge külastanud, kuid tean, mis see on — täiskasvanute “reit”, koht, kus otsida juhusuhet ning näidata endast siivutuid pilte ja teiste samalaadseid hinnata.

Kui mehelt asja kohta aru pärisin, proovis ta esiti selle naljaks keerata: “No mis teha, kui oma naine viimasel ajal ei anna!” Olgu, tõesti on viimased ajad olnud seksi poolest tagasihoidlikud, aga meil on ka kaks aktiivset põngerjat, me ehitame maja ning mees jookseb pidevalt komandeeringute vahet. Sellegipoolest ei ütleks ma, et asi nii halb on!

Paar päeva mõtlesin asja üle ja leidsin, et “head naist” ma siinkohal ikkagi mängida ei oska. Ütlesin mehele, et see asi ikka tõesti häirib mind. Kuidas nii saab? Meil on olnud küll “avatud suhte” perioodid, kuid koos lastega saabumisega leppisime kokku monogaamsuses. Ja kuigi netisuhe võib olla “hall ala”, peaks see olema ikka mõistetav! Et kui monogaamia, siis ikka kõigil rinnetel!

Mees põhjendas, et tegu on ju pornoga ja porno on meie jaoks alati lubatud asi olnud. Minagi ju käin pornosaitidel teinekord! Tõsi, käin — aga porno on minu jaoks asi, mis on ühepoolne. Sa vaatad pilte või filme, loed jutte või koomikseid, aga mitte ei suhtle aktiivselt teiste kiimaste inimestega, kes veel siinsamas Eestis kuskil lähikonnas arvutite taga istuvad!

Niisiis, Naisteka lugejad. Andke palun nõu! Kuidas sellises olukorras käituda? Ma ei taha olla mingi tänitav moor, kes ei luba mehel mitte midagi teha, kõige vähem tahan ma tema privaatsfääri tungida ja tühja koha pealt õiendada. Ma ju tegelikult ei tea, mis tasemel ta seal portaalis asju ajab — äkki tõesti vaatab niisama? Sellisel juhul kvalifitseerub see ju tõesti porno alla. Aga võib-olla vahetab kirju ja pilte? Kas sellisel juhul on tegu petmisega? Ja siinkohal tuletan meelde, et meie suhtes pole “petmine” kunagi klassikaliste mõõtude sisse käinud. Lihtsalt seks — tunnete ja armumiseta — pole minu jaoks kunagi eriline probleem olnud. Minu jaoks on märksa hullem “petmine” see, kui mehele tekib mõni sõbranna, kellega ta jagab oma saladusi ja mõtteid, kelle kõrval tahaks ärgata ja kelle kõrvale magama pugeda… Ma ei tea, kas tal on mõni selline sõbratar, võib-olla on… Võib-olla mõni selle va iha-portaali omadest?!

Ja just täpselt selliste mõtete ja kahtlustuste pärast ma ei tahagi temaga eriti sel teemal arutleda. Ma ei taha olla armukade vigisev kodukana! Ma ei taha, et ta kümne aasta pärast vaataks oma elule tagasi ja tõdeks, et on parimad aastad ära raisanud… Öelge, head lugejad, kuidas sellises olukorras käituda? Kas netisuhted on petmine? Kas iha.ee-sugused selge eesmärgiga tutvumisportaalid peaksid olema taunitud, kui tegu monogaamse suhtega? Ja, mis peamine, ma ju tegelikult ei saa tal käskida sellest portaalist loobuda! Ega ma mingi netipolitseinik pole! Aga kuidas ma siis tean, et ta ongi päriselt need suhted lõpetanud… Appi, milline õudne nõiaring!