PÄEVA KOMM: hea naise juurest ei lähe ükski mees minema
Vastuseks Katrin Lusti eilsele kolumnile saabus Naistekale kiri, mille autor arvab, et naiste osa suhte säilitamises ja selle kvaliteetsena hoidmises on märgatavalt suurem kui meestel, seega ongi naine süüdi, kui suhe lõpuks puruneb.
Naine on tundlikum, empaatiavõimelisem, suudab oma mõtteid paremini väljendada ja ei pelga tundeid välja näidata. Mehed on aga juba loomu poolest kinnisemad ning lisaks õpetatakse neid käituma tundetute machodena. Seega arvan minagi, et naiste roll suhte käima lükkamisel ja hoidmisel on märkimisväärselt suurem kui meestel.
Naine oskab märke lugeda, ta teab ja näeb kohe ära, kui ta kaasal on ebamugav, kui teda miski vaevab, kui midagi on valesti. Normaalne naine teab ka seda, kuidas sellisel puhul käituda, kuidas oma kaasat lohutada ja tema tuju tõsta.
Naise kui tundelisema olevuse ülesanne suhtes on hoida tuju üleval ja mees õnnelikuna, siis tunneb mees, et teda armastatakse ning ta oskab seda hinnata. Ning omalt poolt vastavalt oma oskustele (mida naine saab ju alati väikeste kavalate nippide või lausa otseste soovituste abil juurde õpetada) ning võimetele suhtesse panustada. Sellise naise juurest, kes oskab oma soove mehele arusaadavalt (vingumata!!!) väljendada ning oskab oma armastatut õnnelikuna hoida, ei kipu ükski mees mujale!
Mees on loodud küttima, toitu koju tooma ja peret turvama. Emotsioonid on naiste rida, pole midagi parata. Õnnelikud on need naised, kes selle teadmiseks võtavad ja vastavalt talitavad — neil saab olema õnnelik ja rahulolev pere ning nad ei pea kunagi muretsema selle pärast, et nende kaasa vasakule vaatama hakkab.
