Pettunud naine: mu suhe välismaalasega purunes, kuna ta ei suutnud Eestis elada! Eestlased on ta meelest kiuslikud ja kibestunud
Eelmise aasta kevadsemestri veetsin Barcelonas, olin ühes sealses koolis vahetusüliõpilane. Sain tuttavaks väga paljude inimestega, muu hulgas ka Davidiga, kes ametilt baarmen. Sobisime väga hästi ja olime peagi paar.
Kui kevadsemester läbi sai, olime olukorras, kus kolm varianti. Läheme lahku, proovime kaugsuhet või siis emb-kumb kolib teise kodumaale. Mul oli jäänud veel viimane aasta magistriõpet ja üldse, ma nägin ka poole aastaga, et olgu Barcelona nii lummav kui tahes, ma kuulun siiski pigem Eestisse. Mul oli seal keelebarjääriga ka probleemi. Eestis ju lihtsam välismaalasele, pea kõik oskavad inglise keelt.
Mõeldud-tehtud. Ma hoiatasin Davidit, et eestlased on veidi kinnisemad. Ta ise on pärit suurest perekonnast ning temperamentne.
Avatus ehmatab teised ära
Eesti oli talle paras kultuurišokk. Alates meie söögikommetest ja lõpetades üldiste käitumisharjumustega. Tema on harjunud sellega, et isegi võõraga räägitakse nn small talki, aga Eestis pole see kombeks, peetakse isegi võõristavaks. Kui näiteks läksime mõne mu tuttava juurde istumisele, haaras David kohe jutulõngast ja tahtis kaasa rääkida. Ent ta ehmatas sellega paljud ära. Mis ma inglise keele oskuse kohta ütlesingi, jah, kõik oskavadki! Ent seltskonnas eelistatakse pigem eesti keelt. Ta tundis end kõrvalejäänuna.
Ka mu vanematega ei läinud kõik libedalt. Nad vanemad inimesed ka. Näiteks said šoki, kui David mainis, et ta vanem vend on gei. David pidas seda nii tavaliseks, aga mu vanemate jaoks oli see midagi ootamatut. Isa isegi küsis Davidilt, kas tema ise kindlasti hetero. David oli selle peale terve õhtu näost ära.
Ta hakkas peagi alateadlikult eeldama, et kõik ongi tema vastu negatiivsed. Ta sai tööle ühte Tallinna kohvikusse, kus ei vaadatud ülemuste poolt viltu, et ta räägib vaid inglise keeles. Küll aga heitsid seda ette kliendid. Eriti siis, kui purjus olekus. Ühes meediaväljaandes töötav sõbranna rääkis, et neile tuli isegi kord vihjelisti kiri, kus viidati, et kohvikus töötab pagulane, kus on keeleinspektsiooni silmad.
Ma üritasin teda pidevalt veenda, et inimesi ongi erinevaid. Kõik ei ole täiesti sallivad ja sõbralikud, nii on tegelikult igas riigis. Ma olen veendunud, et paljud need nn small talki eksperdid Lõuna-Euroopas on kordades hoolimatumad ja pealiskaudsemad kui enamik eestlasi.
Lõpetasime suhte ära
Mis ma ennast veenan, David lõi üks hetk käega ja sõitis kodumaale tagasi. Me küll veidi suhtlesime edasi, aga üks hetk avastasin, et meie vestlused Skype'is olid muutunud formaalseks stiilis "Mis täna tegid? Okei, järgmise korrani". Lõpetasime üks hetk suhte ära, mõlemad olid väsinud.
Hiljem olen mõelnud, et ega ennast saagi muuta. Ka mina olen pigem kinnine ja vaikne eestlane, aga see ei tähenda, et ma oleks kiuslik või kibestunud. Just seda viimast sõna kasutas David ka, ta arvas, et ju me ikka nõukaaja pärast siiani veel kõigi vastu vaenulikud.
Mina pigem mõtlen positiivselt, et tegelikult on ju Eestis kõik hästi. Kes siin kohaneda ei suuda, ilmselt ta ei sobigi lihtsalt siia kultuuriruumi.
