Pihtimus: armusin moslemisse ja olen raske valiku ees — kas jätta ta maha või muuta oma elu kardinaalselt?
Ainus viis, kuidas me oma suhet saaksime järgmisele tasemele viia, on abiellumine. Teisiti ei tule see tema kultuuriruumis kõne allagi. Me ei ole veel isegi koos maganud, rääkimata koos elamisest või reisimisest, mis on minu maailmas tavalised proovikivid välja selgitamaks, kas suhe saab toimima või ei sobi me omavahel üldse kokku. Niisama käest kinni hoida ja tagasihoidlikult musitada saab ka ainult hästi salaja ja kuskil nurga taga ja ka siis on mul tunne, et ma justkui vägistaks teda. Tema on väga kombekas ja tagasihoidlik ega taha oma kommete ja tavadega vastuollu minna.
Abiellumine tähendaks ka seda, et mina peaksin samuti islamiusu vastu võtma. Ma ei ole selle kohta veel eriti uurinud ja ma ei tea, kas ma oleksin selleks valmis. Suure tõenäosusega peaksime kolima tema kodukohta, mis asub minu mõistes täielikus pärapõrgus. Tema pere juurde. Kes mind ilmselt omaks ei võta või läheb selleks hirmus kaua aega, et ma sinna sisse sulanduksin.
Ma tõesti ei tea, mida teha. Tunded on tulised ja ma pole mitte kunagi varem kellegi vastu midagi sellist tundnud. Ühest küljest tundub ees ootav võimalik kardinaalne elumuutus nii põnev ja romantiline, teisest küljest olen hirmust justkui kange — mul pole ju tegelikult aimugi, mis mind ees ootab.
Kas riskida kõigega ja alustada oma elu täiesti otsast peale või jääda kahe jalaga maa peale ja kaotada oma elu suurim armastus? Naised, kes on sama tee läbinud ja ma tean, et neid on palju, kirjutage oma kogemustest!
