Me pole abielus, kuigi oleme koos elanud juba kolm aastat. Ootasin kunagi väga, et ta teeks mulle abieluettepaneku aga seda pole ta siiani teinud ja nii see on siis läinud. See, et tema ei tahtnud end minuga abieluga siduda, tegi isegi sel hetkel natuke haiget, nüüd tunnen, et see on minu pääsemine. Ma ei taha enam edasi suhelda ja hoolitseda mehe eest, kes on invaliid ja ka vaimselt pole enam sama inimene, keegi ei oska öelda kas ta üldse taastub. Kui tema polnud enne valmis end minuga jäädavalt siduma, siis on minul seda lihtsam nüüd temast loobuda. Kas keegi on olnud samas seisus ja mida tegite?